Raamatuid toomas

Tõin koolile tellitud raamatud Tiritammest ära.

Terve nädala tegelesin sellega, et otsida koolile häid, aga odavaid raamatuid. Ühe portsu saime Tiritammest, teise Tänapäevast. Tiritamme raamatud on "keskmisele koolieale" ehk 5.-6. klassi omadele, Tänapäevast võtsin neli noorteromaani. Abiks ikka.

Viiendike muinasjutud võistlusele

Saatsin täna neli viiendike muinasjuttu Sten Roosi võistlusele.

Üheksandikud on liiga vanad, et osaleda, viiendikud ei oska veel aga hästi kirjutada. Paaril õpilasel oli aidanud vanem kirjutada, neid ei saanud kuidagi esitada, aga läkitasin Haapsallu Marie ja Mattiase ning Jan Eriku ja Oliveri muinasjutud.

Tähtis on ju osavõtt!

Ristiku kooli elu viiendike meelest

Viiendikud kirjutasid reedel ilma minuta oma kooli elust:
Martin: Meie koolis on enamasti rahulikud lapsed. Meie kool on puhas alati, aed on puhas. Töökas koristaja. Meie koolis on rahulikud õpetajad, seletavad kõik läbi ja mina olen sellega väga rahul. Meie koolis on söökla juures kätepesuseepi ja meil on söökla ukse peal silt PESE KÄSI ja ma arvan, et see mõjub hästi.
Joosua: Meie kooli elu on põnev ja huvitav, vahest tehakse ägedaid üritusi. Hea on see, et antakse vähe õppida ja antakse armu vahel, kui oled pahandust teinud.
Hendrik: Meie koolielu on hea. Head õpetajad ja range direktor ja head klassikaaslased teevad koolielu heaks.
Marie: Meie kooli elu on hea. Mulle meeldivad kooli söök, õpetajad ja tunnid.

Osaleme projektis "Lugeda on mõnus" (LOM) ja panin need jutud sinna foorumisse üles.

http://viru.tlu.ee/discus/board.html

Hakkame projekti tegema

Projekti ajaveeb on siin: http://winterincountries.blogspot.com/

Hea sõna

Sain täna teada, et kuu aega tagasi minu lahtises tunnis käinud eripedagoogid olid saatnud minu kohta kiitva hinnangu. See teeb rõõmu.

Tore olnuks seda varem teada kui kuu aega hiljem, aga parem hiljem kui mitte kunagi.

Tunnustus

Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul kiidetakse õpetajaid.
On olemas lausa veebileht: http://opetajakuu.ee/
Sinna kirjutas üks mu endine õpilane minust nii:
"Õpetaja Joalaid on väga hea ja lahe õpetaja. Kurjaks ainult ei soovitaks teda ajada. Mina vähemalt sain tema kirjanduse ja eesti keele tundides hästi hakkama.Tema tunnid ei olnud kunagi igavad. Praegu ma tunnen isegi ta tundidest puudust. Lahke ja tore õpetaja, kes aitab palju. Tema tundidest õppisin ma lausa väga palju eluks vajalikku."
http://opetajakuu.ee/index.php?option=com_easybook&view=easybook&Itemid=6

Lahtine tund. 9. kl eesti keel

Rasked reeded

Sel õppeaastal on mul väga rasked reeded.
Kõigepealt juba sellepärast, et mul on siis pikk päev – kuus tundi järjest. No neljapäev on ka päris raske (isegi seitse tundi järjest ja kridoris korrapidamine), aga reedel on viimane tund ühe väga keerulise poisiga.
See pole mitte too, kes mulle ägedusehoos kallale tuli, vaid üks teine, aga samuti väga äge viiendik. Ta on üksinda rühmas ja teda ei lasta garderoobist üksi kaugemale liikuda, sest ta võib teel klassi mitu pahandust korda saata. Ja on saatnudki.
Sel seedel kulus mul veerand tundi meie kirjandustunnist tema rahustamisele, veerand tundi saime kenasti tööd teha ja viimane veerand tundi tuli jälle teda rahustada.
Tundi tulles hakkas poiss südamest ja vihaga nutma, sest talle oli tema sõnul ülekohut tehtud. Mind on hoiatatud, et teda ei tasu tõsiselt võtta, aga millegipärast ma arvan, et tal oli tõsi taga, ta ei näidelnud. Kardan, et temasse suhtutaksegi nii, et kui mingi jama on, siis on tema süüdi. Mina püüan võtta teda (ja kõiki teisi õpilasi) puhta lehena ja eeldades, et inimene on loomult hea (mis sest, et laisk :-)). Eks hea sõna võidab võõra väe, nagu just viiendas klassis õppisime.
Kui ta oli rahunenud, siis tegime super kenasti tööd. Õnneks on ta arukas poiss.
See kestis paraku ainult veerand tundi, sest ta ei jaksanud enam. Ta ei suudagi kaua paigal olla ja keskenduda. Püüdsin teda veel rahustada ja mingit tööd teha. Vahelduva eduga see õnnestus ka.
Niisiis lõpeb mul reede suure pingutusega: veena, meelita, kavalda, ole diplomaat, läbirääkija, siis katsu ka õpetada ja hinne välja võluda, ole valvas, mis järgmisena juhtuda võib jne jne. Riidlemise, kärkimise, ähvardamise või muu sellisega ei saavuta muud kui vastupidist efekti.

E-õpetaja

Sain Tallinna Haridusametilt tunnustuse "E-õpetaja 2009". E-õpetaja tiitli sai kokku kolm inimest.

Vastuvõtt oli raekojas. Tunnustati aasta õpetajaid

(meie koolist Ave Loigu), e-õpetajaid, innovaatilisi õpetajaid (samuti 3) ja noori õpetajaid.

Kõnet pidasid abilinnapea Kaia Jäppinen, haridusameti juhataja Andres Pajula ja Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu esimees Evi Veesaar. Jäppineni kõne oli igav ja ääretult tuimalt ja monotoonselt maha loetud.

Muusikalisi vahepalasid esitas üks neiu klaveri saatel. Mõnus muusika oli, midagi džässilikku, mulle meeldib selline, umbes nagu Helin-Mari Arder teeb.

Pärast ootas kõrvalruumis rikkalik laud.

Vaata ka siit.

Teine pilt pärit Tallinna haridusameti lehelt. Haridusameti pildid on siin.

Lapsed joonistasid õpetajaid

Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul joonistasid õpilased häid õpetajaid.

Üks viienda klassi poiss joonistas mind. Olen selle pildi üle väga rõõmus, sest olime eelmisel tunnil temaga veidi riidu läinud ja vahetunnis ära leppinud. See poiss tuli meie kooli sel aastal ja ta olevat väga rahul.
Viienda klassi joonustused.

"Kasvatuskomisjoni" koosolek

Meie koolis on sel aastal üks teemasid hea käitumine.
Õpetajad on ka kasvatajad. Selleks loome käitumisjuhendi ehk reeglid.
Koosolekul osalesid ainekomisjonide esimehed ja tugispetsialistid. Nüüd peame ainekomisjonides alusdokumenti arutama ja täiendama-parandama, et see direktsioonile esitada.
Jah, käitumine on alla igasugust arvestust ja miskit tuleb ette võtta.

Viiendikud märatsevad jälle

Viiendikel oli kehv nädal. Täna oli eilne peksja küll rahulik, aga see-eest esines kaks teist poissi.
Üks viienda klassi poiss mossitas pingis, ei tõusnud tunni alguses püstigi, vaid loopis õppevahendeid suure hooga põrandale laiali, peaaegu oleksin pihta saanud. Läksime klassiga raamatukokku kirjandustundi tegema, et seal teatmeteoste kasutamist harjutada, too poiss aga ei tulnudki pingist välja.
Viimases tunnis laamendas üks rühmaõppe viiendik. Virutas koolikoti keset klassi maha ja karjus, et tema ei viitsi. Eks tuli teda rahustama hakata. Pool tundi läks vahelduva eduga selle peale. Iga natukese aja peale huilgas, et ei viitsi jne. Katsu siis tööd teha, niigi tal üks keele- ja üks kirjandustund nädalas.
Üks viienda klassi tüdruk hakkas raamatukogus nutma, sest ta ei osanud võõrsõnade leksikonist sõnu otsida. Selge see – keegi ei osanud, selleks me sinna läksimegi ju.
Õpetaja peab igal hetkel igasugusteks äärmusteks valmis olema ja kogu aeg rahustama, lohutama, veenma, meelitama, innustama ja mida tahes. 45 minutit järjest umbes kuus korda päevas.

Raamatukogutund

Ülikooli test viiendikele

Jama

Sain peksa. Koolis

Juhtus nii, et üks 5. rühmaõppe poiss ärritus, sest pidime raamatukogus kirjandustundi alustama ja ta ei saanud enam koomiksit lugeda. Teine poiss tõmbas talt koomiksi käest ja too õnnetu hakkas siis teda sellepärast peksma.
Läksin vahele ja sain ise hulga valusaid obadusi: alguses vastu käsi, siis kõhtu ja lõpuks jalgadega vastu jalgu. Vihast ja ärritunud poissi on väga raske taltsutada, ta ju rapsib ohjeldamatult igale poole. Raamatukoguhoidja tuli ka appi, seejärel õppejuhataja. Aga ma jõudsin veel hoope saada, sest olin talle ju kõige lähemal. Päris valus oli. Vahepeal tõusis poiss jalgupidi toolile püsti. Rebis töö, mille talle andsin, pooleks, loopis pastakat, mille talle andsin. Tahtis suure potilille laualt maha lüüa. Ja nii edasi.
Kole kogemus. See ei olnud mitte politsei, vaid arsti kompetentsi kuuluv juhtum.

Olin esimese klassi õpetaja

Asendasin täna ühe tunni esimese klassi õpetajat, sest tema tegi minu üheksandikele etteütlust.
Esimese klassi õpetaja on minu üheksandike logopeed ja logopeedid peavad septembri alguses tegema õpilastega etteütluse. Arvasime, et etteütlus saab veerand tunniga valmis – üheksas klass ju –, aga nad otsustasid meelega viivitada ja nii kulus selleks terve tund. Paras! Selle võrra jäi rohkem kodus õppida!
Aga mina lugesin esimesele klassile "Lottet". Küll oli naljakas. Mitte lugemine, kuigi see oli ka vahva kogemus: lugeda ilmekalt võõrast teksti. Hoopis lapsed. Alles lasteaiast tulnud. Ja küll oli neil raske terve tund kuulata. Kui oleks teadnud, et terve tund kulub, oleks muidugi teistsuguse plaani välja mõelnud. Ma ei sobi ikka pisikeste õpetajaks, õigupoolest on viiendikud ka veel päris titad (vabandust, aga üldse mitte pahas mõttes).

Ka laupäeval tuleb paraku teha koolitööd

Olen püüdnud teha nii, et laupäev oleks koolitöövaba – et oleks vähemalt üks päev nädalas, mil ei pea kooliasjadege tegelema. Aga võta näpust! Ei tule välja.
Kool haarab sind täiesti jäägitult, kas tahad või mitte.
Täitsin emakeele ainekomisjoni blogi, sätin koolituste aegu klappima, nuputan, millal teha emakeele ainekomisjoni ja IKT nõukogu koosolekut, pean plaani kirjutada lõpuks kokku Eestis müüdavate interaktiivsete tahvlite ülevaade, laupäevase kuupäeva sees tegin kokkuvõtet oma e-tegevusest, sest kooli juhtkond on otsustanud esitada mind e-õpetaja kandidaadiks. Ja nii edasi. Tööst puudu ei ole. Palgaga on muidugi teisiti.
Sain interaktiivsete tahvlite kokkuvõtte napilt laupäevase kuupäeva sees kokku kirjutatud ja saatsin asjatundjatele ülevaatamiseks.

Esimene täispikk koolipäev

Ei olnudki väga hull, ainult jalad olid lõpuks väsinud, sest pidin kohe juba koridoris korrapidaja olema. Aga vaat reedeste tundide ettevalmistamine võtab küll kaua aega, kella veerand üheteistkümneks pole vist veel pooltki valmis.

1. septembri aktus

1. septembri aktused olid meil toredad.
Meie muusika- ja rütmikaõpetajad Mai ja Anneli teevad tublit tööd: õpetavad lapsi aktustel üles astuma ja esinevad ka ise, nii laulu- kui ka pillimänguga. Ja panevad õpetajad ka koos laulma. Esitasime nn naisansambliga kahel aktusel ühe laulu. Jäädi hästi rahule.
1. klassi lapsed ja nende klassijuhataja olid nii armsad!

Minu õpilaste tööd jälle Heas Lapses!

Ka 2009. aasta suvises topeltnumbris (7.–8.) ilmusid minu õpilaste tööd: Mailise ja Prii kirjutised ilusast ja kõlavast emakeelest. Pilt ja logo on ka, samuti võistluse veebiaadress.

Järeleksam

Mu kaheline tegi oma järeleksami ära – sai 36,5 punkti.

Konsultatsioon kahelisele?

Üks läbini kaheline õpilane hakkab neljapäeval eesti keeles järeleksamit tegema. Tal on nii õigekeelsus kui ka kirjandus kogu aasta kahed olnud, sest ta ei käinud eriti tundides ega muidugi õppinud ka. Nüüd on talle vaja konsultatsiooni teha. Mida???

Kokkuvõtted tehtud

Sain lõpuks niikaugele, et tegin õppejuhatajale kokkuvõtted-aruanded kahe nõukogu töö kohta ära.
Üks oli Ristiku Põhikooli emakeele ja eripedagoogika ainekomisjoni oma. Seda oli väga raske teha, sest õpetajad on hästi tublit tööd teinud. Seega tegin lihtsamalt ja lisasin aruandesse meie õpetajate nimelised wiki-leheküljed, mida nad olid täitnud. Blogi täitmine on mul veel pooleli.
Teine oli Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu oma. Selle olin juba varem, märtsini valmis teinud, nüüd oli ainult mõni kuu lisada. Oleme tublid olnud, hästi tegutsenud ja koolile mitu tunnustust toonud. Ühel konkursil paraku ei osalenud, usun, et seal oleks ka hästi läinud. Blogi täitmine on mul veel pooleli.

Põhikooli eesti keele lõpueksam läbi!

Nüüd on küll tunne, et kool on läbi, sest põhikooli eesti keele lõpueksam on möödas.
Peaagu kõik said kolmed, ainult kaks kahte ja kaks nelja. Oleks rohkem neljasid tahtnud, aga läks paraku nii. Osa õpilasi kirjutas kirjandi teemast veidi mööda.
Hindamisjuhendi ja võtme saime kätte alles kell 14 – tund pärast eksami lõppu!

Üks õpilane kirjutas minust:

Hurraa! Mul on väga tublisid õpilasi ka!

Osalesime sel kevadel esimest korda lugemisühingu võistlusel “Kool, kus lugemine loeb” ja suure osa õpilaste tööd said ka ära märgitud. Väga tublid!

Väljavõtteid võistluse teatest:

Võistlus tõi sel aastal kokku hulga toredaid laste loodud luuletusi, illustratsioone lemmikluuletuste juurde, luulelugemise videosid ja esseesid luuletajatest.
Noored LUULETAJAD: Ristiku Põhikoolist tõsteti esile Herdis Erma ja Alver Pant, osalejaid oli veel Tartu M. Reiniku Gümnaasiumist, Simuna Koolist, Värska Gümnaasiumist, Tallinna Inglise kolledžist, Tallinna 21. Koolist,  Pärnu Kuninga tänava Põhikoolist, Liivalaia Gümnaasiumist, Saduküla Põhikoolist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Võhma Gümnaasiumist, Elva Gümnaasiumist, Türi Gümnaasiumist, Koonga Põhikoolist ja Pärnu Ühisgümnaasiumi. 

VIDEOD: küllaltki uus žanr laste tööde võistlustel ja neid tuli väga mitmesuguseid. Ristiku Põhikoolist tõsteti esile Kristi Tilemanni video Doris Kareva loomingust. Osalesid veel Värska Gümnaasiumi, Konguta Kooli, Viluste Põhikooli, Tartu Hiie Kooli ja Kuressaare Gümnaasiumi õpilased.

ESSEED: Ristiku Põhikoolist tõstesti esile Linda Hermann  ja ka Laura Sigur ning Cristiana Kaska. Esseid oli veel Viimsi Keskkoolist, Tartu H. Treffneri Gümnaasiumist ja Viluste Põhikoolist.

Projektijuht Mare Müürsepp tänab kõiki osavõtjaid, juhendajaid õpetajaid ja muid toetajaid, nagu ka kaastöötajaid Eesti Lugemisühingust, Eesti Lastekirjanduse Keskusest ja Tallinna Ülikoolist, kes laste töid lugesid ja vaatasid!
See teade tegi mulle väga palju rõõmu!

Aitäh, kallid üheksandikud!

Tööd on üleval kooli kodulehel:  http://www.ristiku.tln.edu.ee/saavutused/opilaste-saavutused/oppeaasta-2008-2009/voistlus-kool-kus-lugemine-loeb

Eksamieelne popitamine

Järgmisel neljapäeval on põhikooli eesti keele lõpueksam, aga osa üheksandikke arvab, et enam pole vaja tundides käia, ometi oli täna plaanis kaks eesti keelt.

Pool b-katest laskis keset päeva lihtsalt jalga!

Viimane vastamine

Täna oli viimane kord, mil õpilased said midagi järele vastata. 

Mõni ärkas alles täna koolipäeva lõpus, et kas saaks midagi veel vastata. No mis kell?

Masendav

Kaheksandike üleminekueksam, õieti selle tulemused tekitasid täitsa masenduse. Tulemus oli ülikehv. 

Peaaegu sama materjali põhjal tegid eksami mõni aasta tagasi ka mu varasemad kaheksandikud, aga nende tulemus oli hulga parem.

Selle aasta õpilastel polnud mingit huvi ega tahtmist korralikult teha, ka tundides oli viilimist ja töö tegemata jätmist. Eks see nüüd maksiski kätte.

Muidugi tohutu aja- ja paberiraisk.

29. mail teeme teise katse.

Mailise kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Mailis, 8.a
Keele ilu ja kõla on see, kui ilusasti ta kõlab ja kui kaunis ta teistele paistab või tundub. Keeled kõlavad kõik ilusasti, aga eesti keel kõlab veel eriti ilusasti.
Eesti keel on selle poolest ilus, et ta kõlab ilusasti ja inimestele meeldib meie emakeel. Eesti keeles on väga palju ilusaid väljendusrikkaid sõnu ja nendega lauseid tehes saame neist veel ilusamad laused, mis on nii ilusa kõlaga.
Meie ei pruugi sellest tegelikult arugi saada, kui ilus on meie emakeel. Aga paljud välismaalased, kes meil siin Eestis on käinud, on öelnud, et eesti keel on üks kõige ilusamaid keeli maailmas. Eesti keel on maailmas ilusamate keelte seas esikümne hulgas. Paljud välismaalased on tahtnud meie emakeelt õppida ja on tulnud selleks siia, Eestisse elama, et keelt selgeks saada ning omale uusi sõpru ja tuttavaid saada.
Mina hoian oma emakeelt nii, et proovin mitte rääkida noorte slängis, nagu nad tänapäeval on harjunud kasutama Internetis ja muidu sõpradega koos olles. Eesti keelt saab hoida nii, et räägid õigesti ega muuda ilusaid sõnu mingiteks lühikesteks sõnadeks, mis ei kõla enam üldse ilusasti. Sellepärast peakski vähem slängi meie emakeeles olema ja rohkem puhast eesti keelt, sest see teebki meie emakeele nii eriliseks. Paljudele see nii meeldib.
Meie ilusa emakeele veel ilusamaks muutmine on siis, kui noored mõistaksid, et ilusam on rääkida ilusat eesti keelt, mitte roppusi. See pole üldse kena ja jätab mõningatele inimestele halva mulje.
Eesti keel on lihtsalt võrratu keel maailmas. Õpetajad tahavad ja proovivad õpilastele ka seda ilusat ja kõlavat keelt õpetada, et õpilased saaksid aru, kui tähtis on meile meie emakeel.
Eesti keelt on ilus rääkida meil ja ka teistel rahvastel, kes Eestis elavad. Me peame seda keelt hoidma, et meil ja meie järgmistel põlvedel oleks keel, mis on ilus ja kõlav.

Kristi kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Kristi, 9.a
Eesti keel on ilus ja kõlav, sest sõnades puuduvad liigsed susisevad tähed. Kõla ja ilu poolest on huvitavam eesti keelt õppida ka neil, kel selle vastu huvi on.
Keel võis ilusaks saada kellegi tahtest midagi meeldejäävat inimeste jaoks valmistada. Taheti luua midagi, mis muudaks selle kuulamise kõrvale paremaks, mida oleks hea kuulata, ilma et peaks kõrvu kinni katma. Eesti keel muudab ka raamatu lugemise meeldivamaks, kui mõttes loed sõnu kokku, mis kõlavad peas nagu helisev muusika, kuid ilma lauluta.
Mina hoian eesti keelt ilusana, kui kasutan vähem või ei kasuta üldse kõrvu kriipivaid sõnu. Ja kui suhtlen rohkem eesti keeles. Hoolivuse rohkema väljapaistmise pärast huvitun eestlaste oma teoste lugemisest.
Eesti keel oleks veel kaunim ja kõlavam, kui peale minu oskaksid teisedki eesti rahvusest inimesed seda austada ning lausuksid ka välismaal mõne sõna võõramaa rahvaste juuresolekul eesti keeles, tõestamaks, et eesti keele kõla paneb inimesi tahtma aina rohkem meie keelt kuulama ja tundma õppima.
Keele rikastamiseks oleks vaja rohkem selle ala tundjaid, kes on tõeliselt huvitatud saavutama midagi meeldejäävamat ja mis võiks kaasa haarata palju inimesi keelest hoolima ja seda austama.
Ilus ja kõlav luuletus võiks haarata inimesi luuletuse endaga kaasa mõtlema. See võiks jääda hea väljenduse ja huvitava sisu poolest meelde, seda võiks aina uuesti ja uuesti lugeda ning selle võiks isegi oma lihtsuse pärast pähe õppida.
Eesti kunstnikele tasuks südamele panna, et peale ilusate piltide võiks joonistada ka eesti inimest kõlavat ja ilusat keelt rõhutamas, mis näitaks, et eesti keel ja selle kõlavus on enamatki väärt kui ainult kuulamist.

Prii kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Prii, 9.b
Igal inimesel on oma emakeel ja maailmas on keeli tohutult palju. Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega.
Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda, niisamuti nagu soome ja ungari näiteks. Eesti keel omakorda jaguneb mitmeks murdeks, mis teevad selle keele nii eripäraseks. Eesti keelt on samuti nimetatud ka maailmas üheks ilusamaks keeleks, järgnedes itaalia keelele, mida nimetatakse maailma ilusaimaks keeleks.
Mis teeb eesti keele nii ilusaks ja kõlavaks? Sellele küsimusele vastamine võib esmapilgul tunduda raske, aga tegelikult on see midagi, mis peitub iga inimese südames, ja see on just emakeel. Meie emakeele kõla ja lihtsus – see on selge nagu sulavesi, mis kevadel taas ellu ärkab.
Eesti keele väljakujunemine on olnud väga aeganõudev protsess, kuid me oleme jõudnud punkti, kus meile võib tunduda, et nii see keel ka jääb. Aga see ei ole kaugeltki nii, sest inimesed ei oska oma emakeelt üldse nii hästi, kui nad arvavad, seega paljud sõnad võetakse muudest keeltest. Palju kirja- ja hääldamisvigu kulub mällu ja õige sõna ununeb sootuks.
Meie oleme samasugused eesti keele hoidjad ja arendajad, kui seda oli Johannes Aavik omal ajal. Meie peame oma keelt hoidma ja säilitama sellisena, nagu see oli, on ja jääb. Mina õpin eesti keele tunnis nii hoolega, kui saan, sest teist õigekirja ja kirjanduse õppimise võimalust mul ei ole. Muidugi me võime ise ka õppida – kuskilt, kus see info ei pruugi olla nii kindel.
Eesti keeles on luule nagu ime, see kõlab nii ilusalt ja sõnad lausa sulavad su kõrvus.
Eesti keeles on nii tohutult palju sõnu, et neid ei saagi kindlalt üle lugeda. Meie keele teevad veel eriliseks 14 käänet, mida on väga palju, võrreldes teiste keeltega.

Eesti keele projekti lõpuüritus lastekirjanduse keskuses

Ristiku Põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Reet Paldrok, Eve Reisalu, Piret Joalaid ning huvijuht Birgit Päri korraldasid juba teist aastat tasandusklasside õpilastele eesti keele teemalise omaloominguvõistluse. 

Eelmisel aastal oli see mõeldud Tallinna õpilastele ning kandis pealkirja „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”, tänavu olid lisaks oodatud osalema ka Harjumaa tasandusklasside õpilased ning võistluse pealkiri oli „Eesti keele ilu ja kõla”.
Möödunud sajandi 20. aastatel kirjutas keelemees Johannes Aavik: „Ikka rohkem ja rohkem veendun, et keele ja kirjanduse vahel on lahutamatu ja saatuslik suhe ja et halva, vigase, ebajärjekindla, sõnavaese, labase, hõreda, peenuseta ja mitte-osatud kirjakeelega, nagu meil praegu Eestis, ei või olla klassilist luule kirjandust…”

Johannes Aavik uskus, et „selle ilusa luule ning stiili lootuses maksab eesti keele rikastamiseks ja peenendamiseks kyll vaeva näha”. Aavik pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, sellest ka tänavuse joonistamis- ja kirjutamisvõistluse teema „Eesti keele ilu ja kõla”.Teemat aitasid lahti mõtestada järgmised küsimused:
• Miks (mille poolest) on eesti keel ilus ja kõlav?
• Kuidas võis eesti keel nii ilusaks saada?

• Kuidas mina hoian eesti keelt ilusana?

• Mida teha, et eesti keel oleks veel kaunim?
• Kas ja kuidas peaks keelt rikastama?

• Missugune võiks välja näha ilus ja kõlav luuletus?

• Kuidas kujutada eesti keelt ja/või selle ilu kunstis?

Võistluse võidutööd valiti välja 18 kirjutise 13 joonistuse hulgast. 

Tore, et oli luuletusi ja ka üks muinasjutt (kuidas sündis o-täht).

Kirjutisi ja kunstitöid hinnati eraldi kolmes kooliastmes. Kõik tublimad joonistajad ja kirjutajad said ka võimaluse tasuta külastada Coca-Cola Hellenic Eesti külastuskeskust ja villimistehast ning osaleda võistluse lõpupeol lastekirjanduse keskuses.

Omaloominguvõistlust toetasid Coca-Cola Hellenic Eesti, Põhja-Tallinna valitsus, kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Võistluse koduleht asub aadressil http://emakeel.synthasite.com/.

Logo autor Reet Paldrok.
Fotod tegi Eve Reisalu.

Looduskirjandite üritus

Tallinna Looduskaitse Selts andis 2009. aasta kevadel korraldatud esseevõistluse „Kodulinna puu” eest välja auhinnad mitmele Tallinna koolile.
Üritus toimus 11. mail Rahvusraamatukogus.
Meie õpilastest väärisid autasuraamatud Linda, Svea (9.a kl) ja Mailis (8.a kl),  Tänusõnad öeldi ka juhendanud õpetajale - Piret Joalaidile.

Vaata siit.

Sain kingituseks raamatu "Väike ravimtaimeraamat".

Seinaleht 2009. aasta võistlustöödest

Panin seinalehele üles 2009. aasta võistlustöid.

Ühele poole looduskirjandivõistluse "Minu lemmikpuu linnas" tööd ja teisele poole võistluse "Kool, kus lugemine loeb" võistluse omad.

Ülespanekul aitasid Mailis ja Kristiina.

Looduskirjandi võistluse auhinnatud

Looduskirjandivõistlusel "Minu lemmikpuu linnas" said ära märgitud Mailise, Linda ja Svea kirjandid.

Eksamid lähenevad

Eksamid lähenevad küll, aga see tundub rohkem minu mure olevat.

Kõik mu neli klassi teevad sel aastal eksami: kaheksandad ülemineku- ja üheksandad lõpueksami.

Ise ei lase nad enamikus end sellest häirida: eesti keel on nii lihtne, et seda osatakse ka ilma õppimata? Mina ei jaga seda arvamust.

Aga no eks me näe!

Korrapidaja puhastas tahvlit

8. klassi poiss puhastas tahvlit.

Ei ole eriti ilus?

Õpilaste tööd looduskirjandite võistlusele

Saatsin seitsme õpilase tööd looduskirjandivõistlusele "Minu lemmikpuu linnas", mille korraldas Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna Selts.

Paremad tööd kirjutasid Mailis, Malriin, Andres, Andra, Svea, Linda ja Kristi.

Tööd võistlusele "Kool, kus lugemine loeb"

Saatsin mõned oma õpilaste tööd.
Lähetasin ühe essee, ühe illustratsiooni, viis luuletust ja ühe video lingi. Käsipostiga läheb kaks suurt illustratsiooni.
Kõik tööd on õpilased teinud iseseisvalt väljaspool õppetööd, mina olen veidi ainult juhendanud.

Tasandusklasside omaloominguvõistluse artikkel

Õpetajate Lehes avaldati artikkel meie korraldatavast tasandusklasside omaloomingivõistlusest "Eesti keele ilu ja kõla".
Artikkel on siin.

Kool, kus lugemine loeb

Minu õpilaste video on siin.

Minu õppematerjalide lehekülg

Tegin endale Ristiku PK-s tehtud õppematerjalide avaldamise lehekülje http://pirta.synthasite.com/, aga pole jõudnud seda veel täita. 

Tallinna ja Harjumaa tasandusklassiõpilaste omaloominguvõistlus „Eesti keele ilu ja kõla”

Meie Tallinna ja Harjumaa tasandusklassiõpilastele korraldatava omaloominguvõistluse „Eesti keele ilu ja kõla” kohta on nüüd artikkel avaldatud ka Koolielus.

Projekti kodulehekülg on http://emakeel.synthasite.com/. Selle tegi Eve.

Jälle veerand läbi

Ja jälle sai üks veerand läbi. 

Ja jälle lõpueksamitele lähemale.

Puutetahvli kasutamisest Ristikus ja mujal (Postimehe artikkel)

Emakeelepäeva stendid üleval

Sõin vist Duracelli patareisid :-)

Seletasin 9. klassis (puutetahvli abiga) nii suure hoo ja innuga sulghäälikute õigekirjutust, et üks õpilane küsis äkki: "Õpetaja, kas te sõite täna hommikuks Duracelli patareisid?"

Alustasime projekti "Eesti keele ilu ja kõla"

Alustasime Birgiti, Eve, Juta, Triinu ja Reedaga jälle eesti keele projekti, seekord on pealkiri "Eesti keele ilu ja kõla".

Seni suhtlesime meilitsi, täna kohtusime päriselt. Leppisime kokku korralduslikes asjades.

Lahtine tund

Andsin 27.02.2009 lahtise tunni Vaeküla Internaatkooli õpetajatele.

8.b, krimikirjandus 

Pärast tund aega puutetahvli tutvustust-koolitust

Energialuuletused stendil

Minu õpilaste energia säästmise teemalised luuletused on nüüd tänu õp Ave Loigule üleval ka kooli koridori seinal.

Kaheksandike-üheksandike energia säästmise luuletused

Kirjutasime jaanuaris luuletusi energia säästmise teemal. Kahjuks sain need üle vaadata alles veebruari teises pooles.

Energia säästmine

Suurt energiat kasutame,
selle eest raha tasume.
Puid maha raiume,
paberile kirjutame.

Kütus on ju hea asi,
aga loodusele paha asi.
Ühel päeval näed seda asja,
ütled: sellest pole asja.

Prügikasti näed,
sinna juurde läed,
viskad sinna sisse asjad,
mida tegelikult vajad.

Tark inimene poriseb,
et vannitoas vesi soriseb,
televiisorit ja arvutit sa vaatad,
puid metsast järjest kaotad.
See on väga paha-paha,
seda ära enam taha!

Andreas, 8. klass

Elekter looduses

Traatides voolab elektrivool.
Elekter me ümber igal pool.
Elektrist lambid saavad jõu,
elektrist pakil on tugev jõud.
Elektrit püütakse maast ja veest,
elekter kõikjal on looduse sees,
elektrit saab ka sidruni seest,
just nii nagu akust või patareist.
Nii jätkates tulebki rida pikk.
Elekter ju igal pool on, eks.
Kuid fakt on see, et valgust ei saa,
kui puudub kontakt seinaga.

Karli, 8. klass

Talv olgu energiasäästlik aeg

Energiasäästlik kool
on meil igal pool.
Kui kogud vanapaberit sa,
siis puid ei langeta saag.
Lülita arvuti välja talveöös,
siis võtad osa sa energiasäästlikust tööst.
Ära põleta laualampi ilma asjata,
muidu põlevkivi jääb meil väheks.
Siis kui talvel sajab lund ja sul küünal põleb,
on ju ilus.
Aga kui sul põleb lamp,
on ju siis vast kõle.
Kui sul tilgub kraan,
siis seoses sellega ka iga su kroon.
Aga kui sa tahad säästa meie pinnast, siis
ära loobi prahti maha.
Ja kui tahad olla väga tubli,
mine tee ühiskondlikult kasulikku tööd.

Mona, 9. klass

Energia säästmine koolis

Koolilapsed siin ja seal
jooksevad ja trambivad.
Energiat ainult kulutavad,
õhtuks ära kurnavad.

Miks sa mängid lihtsalt lolli,
milleks kulutad ka närvi?
Pigem istu tasa-tasa,
siis saad kiidusõnu ka.

Kui sa hoiad tuled kustus,
kui sa hoiad jalad paigal,
kui sa istud tasa-tasa,
energiat kulub hulga vähem.

Elis, 9. klass

Energiavaba talv

Talv nüüd tõesti tulnud,
kõigil poistel kõrgel kulmud.
Mingem kõik nüüd kelgutama
mäe peal kelke välgutama!
Elektroonsed tarbed kodus
välja lülita kõik rodus.

Arvuti nüüd välja lülita,
õues muudkui suuski õlita.
Energiat kokku hoiame,
loodust ilusana hoiame.
Olge tublid, hoidke energiat
tulevastele põlvedele ja meile ka.

Prii, 9. klass

Säästke enegiat

Kui kodust lahkute, pange tuled kustu,
muidu kümne aasta pärast on meil tali must ju.
Energiat vaja siin elus võimalikult palju säästa,
mitte inimesi sellepärast uputustest päästa.
Kui oli aeg umbes 20 aastat tagasi,
oli lund meil maas täitsa paksult,
nüüd aga alanud on globaalne soojenemine.
Mõelge oma lastele ja nende laste peale –
säästke energiat!

Silver, 9. klass

Metoodikapäev, lahtine tund

Metoodikapäeva lahtine kirjandustund 9.a klassis

Teema "Keele ja kirjanduse kirglik suhe"

Vaatlejad: direktor, ajalooõpetaja, matemaatikaõpetaja, algklassiõpetaja ja muusikaõpetaja.

8. klasside luuletund

Täna olid meil 8. klassides teemal "Kirjandus ja ühiskond" vaatluse all luuletused: Juhan Liivi "Eile nägin ma Eestimaad", Kalev Kesküla "Tühi maa", Toomas Liivi "Lihtne lauluke", Johannes Barbaruse "Ähvaldavad käed" ja Jürgen Rooste "***" ("ilm tuleks pühkida puhtaks").

Arutlesime, mida on neis luuletustes kirjeldatud, millised on nende meeleolud ja miks neil on sellised pealkirjad, milliseid seoseid tekitavad vanemad luuletused tänapäevaga ja võrdlesime nii luuletusi omavahel kui ka samas peatükis olevate proosakatkenditega.

Meil oli mõnus töömeeleolu ning asjalik ja huvitav arutelu. Lastele meeldisid need luuletused hästi.

Emakeelepäeva ettevalmistused

Konsiilium

Uues kuues.

Õpetamine on nauding

Küll on tore, et on neid päevi, mil võib tunda: õpetamine on nauding!

Minu artikkel

Artikkel "Millest emakeeleõpetajad omavahel räägivad" 13.02.2009 Õpetajate Lehes.

Vaata siit.

Lahtine tund

Risti PK õpetajatele

9. klassi eesti keele tund, funktsionaalstiilid

Puutetahvel, skannitud asjad ja Lesson Activity Toolkit 1.0

Paid ja tublid lapsed

Lahtise tunni ettevalmistus

Oh häda ja viletsus: pidin ühte tundi kolm korda ette valmistama, sest muist asjad kadusid lihtsalt ära! See on see mitmel kangasteljel (ehk mitme arvutiga) töötamine! 

Ei tea, mis koolis saab.

Head poisid

Poisteklass on endiselt tore ja armas!

Õppimisega on muidugi nii, nagu on: kes õpib, sel läheb hästi, kes mitte, sel muidugi halvasti.

Eesti värsi lehekülg

Leidsin tohutult hea Eesti värsi lehekülje:
http://www.ut.ee/verse/index.php?m=main

Taaskasutuspäev

Taaskasutuspäevast on pikemalt juttu siin.

Kuidas õpetajatega hästi läbi saada

Reede hommikul rääkis poisteklassi juhataja, et oli oma poistega eelmisel päeval arutlenud käitumise üle: kuidas sellega häid tulemusi saavutada. Tundub, et nad katsetasid seda kohe minu peal. Üks noormees tegi komplimendi, üks, kellega on ajuti päris palju pahandust, sest ta ei suuda tunnis korralikult käituda, istus ilusti paigal ja vaatas mulle vaikselt ning püüdlikult otsa, kaks lugesid ilmekalt ja tembutamata õpikust luulenäiteid ette ja üldse oli suurepärane õhkkond. Tuleb tunnistada, et toimis – ma peaaegu et sulasin.

Oh kui õpilased ometi mõistaksid, et kenasti käitumine on igapidi kasulik!

Vahva rühmatöö eesti keele arengust ja ajaloost

Rühmatöö on täiesti tavaline aktiivõppe meetod, nii et sellest ei peaks kirjutamagi, aga tänane töö 9.b klassis läks nii hästi korda, et tasub ülestähendamist. 

Usinalt ja innuga töötasid kõik kaks tüdrukut ja neli poissi, kes tunnis olid, kuigi see oli neil juba kaheksas. Paraku kipub aga selle klassiga olema nii, et kõik ei jõua kõikidesse tundidesse, ehkki eksam on tulemas.

Rühmatöö teema oli eesti keele areng ja ajalugu, täita tuli töövihiku lünkteksti, abiks entsüklopeedia artiklid.

Talveluulevõistlus

Meie koolis oli täna omaloominguliste talveluuletuste võistlus. 

8.–9. klasside arvestuses sai Indra I koha, Daniel II koha ja Andreas III koha!

Õpilasi hindas kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid meie kooli õpetajad Eve Aru, Salme Viru ja õppealajuhataja Kairit Seenmaa. (Vt ka kooli kodulehelt.)

Minu õpilaste võistlusele saadetud tööd on siin.

Talv

Magasin ja nägin und – akna taga sajab lund!
Ärkasin ja märkasin – akna taga sajab lund!
Raadio rääkis: sajab, tuiskab.
Raadio hea on, harva luiskab.

Siis läks tund ja veel üks tund – õues ikka sadas lund.
Jõudis kätte kesköötund – ikka alla sadas lund..
Hommikul ma ärkasin,
aknast lumememme märkasin!!!!

Indra, 8.a

Talv

Talvel külmad ilmad.
Peas on suured silmad.
Maas on kohev lumekiht,
kas see pole mitte kihvt

Maas on libe jää,
see ei ole hää.
Jääl ju võid sa kukkuda,
pärast haiglas tukkuda.

Talve on kolm kuud,
siis on härmas puud.
Märtsis talv on lõppemas,
soe kevad tulemas.

Andreas, 8.a

See hämar talv ja valge tuli

Sel hallil ajal on kõikjal pime
aga selles hämaras maas
särab väike valge tuli
selles väikses majas
aga see väike tuli kaob ja kaob

Äkki üks valgus kaob ära ja teine läheb suuremaks
ja äkki kaovad metsad ja tulesid tuleb juurde.
Metsi jääb vähemaks ja valgusi tuleb juurde ja juurde
ja üle jää kerkivad imelikud tuuleveskid
ja lund sajab ja sajab.

Daniel, 8.b

Lõputu talvelootus

Talvehommikul enamik pahurid,
kuna lörtsi tuleb nagu kahurist.
Mis tuju peale lume möllamise
ja suve viivitamise
meile kergemaks
ja teile selgemaks teeks?
Muudaks arvuti öine väljalülitamine,
väikese kurva kassi silitamine
midagi paremaks,
mindki targemaks.
Oleks lootus säravamast lumest suurem
ning tulevane suvigi oleks kuumem.
Särav lamp kodus helendamas,
minu lootusi kergendamas,
et ükskordki oleks talv
sama leevendav kui salv.
Oleks terve lootus ilusast talvest
sama kerge kui tilkuvast kraanist
vee jäätumise ilu.

Kristi, 9.a

Talv olgu energiasäästlik aeg

Energiasäästlik kool
on meil igal pool.
Kui kogud vanapaberit sa,
siis puid ei langeta saag.
Lülita arvuti välja talveöös,
siis võtad osa sa energiasäästlikust tööst.
Ära põleta laualampi ilma asjata,
muidu põlevkivi jääb meil väheks.
Siis kui talvel sajab lund ja sul küünal põleb,
on ju ilus.
Aga kui sul põleb lamp,
on ju siis vast kõle.
Kui sul tilgub kraan,
siis seoses sellega ka iga su kroon.
Aga kui sa tahad säästa meie pinnast, siis
ära loobi prahti maha.
Ja kui tahad olla väga tubli,
Mine tee ühiskondlikult kasulikku tööd.

Mona, 9.a

Lumi sulab

On käes esmaspäev, lumi on maas ja sulab.
On käes teisipäev ja lumi sulab.
Kolmapäeval on kõikjal pori ja plära.
Neljapäeval on õues päike ja inimesed on sellest pilves.
Reedel aga on juba jälle lumi ja tuul.
Laupäeval aga on jälle sula ja vihm.
Pühapäeval on õues nagu suvi ja talv koos.
Ja esmaspäeval jälle on tuul ja vihm.
See on see globaalne soojenemine.
Lülitage tuled kustu ja lumi ei sula enam.
Mõelge selle peale.

Ricardo, 9.b

Atesteerimine

Olen atesteeritud 2009. aastast vanemõpetajaks.

Üheteistkümnest võimalikust punktist oli täidetud kümme, kohustuslik oli kuus.

Kindlasti oli vaja vastavat haridust ja kvalifikatsiooni ning täiendkoolitust vähemalt 160 tundi: olen eesti filoloog, eesti keele ja kirjanduse õpetaja (Tartu Ülikooli diplom) ning läbinud täiendkoolitust üle 750 tunni, sealhulgas 320 tundi eripedagoogikat, et töötada tasandusklasside õpetajana.

Muud punktid
* Teadus- või kutsekraad hariduse valdkonnas 
Lõpetasin Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse eriala 22.06.1987, seega vastab minu kvalifikatsiooni tase vabariigi valitsuse 6. juuni 2005. a. määruse nr 120 järgi magistrikraadile.
* Õpetajakoolituse raames pedagoogilise praktika läbijate juhendamine 
Juhendasin 25.02–3.03.2008 Tallinna Ülikooli eripedagoogika eriala üliõpilasi Stella Hindrikust ja Katrin Priivitsat.
* Õppeasutuse arendustegevuses osalemine 
* Pedagoogilise uurimistöö koostamine või retsenseerimine 
2007. aastal retsenseerisin ja toimetasin Bernadette Tynani raamatu „Sinu laps suudab mõelda nagu geenius” käsikirja (tlk Annela Alev).
2008. aasta kevadel toimetasin Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi kasvatusteaduste osakonna lõpetaja Piret Uulma magistritööd „Õpilaste tõlgendus antiikajast pärit vanasõnades peituvatest väärtushinnangutest” (juhendaja dotsent Maria Tilk).
* Lektoriks olemine täiendkoolituse läbiviimisel 
Kokku 66 tundi. Mulle meeldib oma teadmisi teistega jagada, sestap hakkasin ka andragoogikat õppima, et veel rohkem teisi õpetajaid koolitada.
* Õpilasürituste, -võistluste või -näituste korraldamine 
Juhtisin 2008. aasta kevadel Tallinna koolide tasandusklasside õpilastele joonistamis- ja kirjutamisvõistluse „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid” korraldamist. Võistlust aitasid läbi viia Ristiku põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Reet Paldrok ja Eve Reisalu ning huvijuht Birgit Päri (vt http://keel.kombed.googlepages.com/home).
* Õpilasvõistlustel ja -näitustel esinenud õpilaste juhendamine 
Olen oma õpilastega osalenud võistlustel, sest see võimaldab nende pingutusi tunnustada ja eduelamust tagada. Õpilastele on väga tähtis, kui nende töö saadetakse kuskile või pannakse kooli kodulehele. Minu õpilased on õpilasvõistlustel saanud juba ka tänukirju. Pikk ja raske töö on kandnud vilja.
* Avaldatud õppevara väljatöötamine või retsenseerimine 
Minu koostatud õppevara on avaldatud eformularis, Miksikeses, Koolielus ja Tiigrihüppe SA õppimislugude konkursi ajaveebis ning olen seda pannud ka wiki’sse.
* Esinemine haridusüritustel, konverentsidel või ajakirjanduses pedagoogilistel või erialastel teemadel

Väga palju
* Osalemine aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste või töörühmade juhtimises 
Olen osalenud mitmesugustes ühendustes ja töörühmades (nt EALi keelesektsioonis, NNKÜ-NMKÜ-s jm), aga juhtinud olen oma kooli emakeele ja eripedagoogika ainekomisjoni kõigepealt aseesimehena (alates veebr 2007) ja nüüd esimehena (juunist 2008), Ristiku PK IKT arendamise nõukogu tööd olen juhtinud koordinaatorina ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsis juhtisin aastaraamatu koostamise ja trükkimise töörühma. Osalen ka Tiigrihüppe SA haridusportaali Koolielu eesti keele ainekuu töörühmas.
* Täitmata jäi noorteorganisatsiooni juhendamine maakondlikul tasandil.

Töökavad Internetis

Seadsin endale sisse pbwiki ja panin oma töökavad sinna üles. Vahel on lihtsam sealt vaadata kui pabereid kaasas kanda või mujalt otsida.

Minu töökavad on siin (kahjuks veidi veel pooleli).

Tilk tõrva meepotis

Kogu päev oli hästi tore kuni kahe viimase tunnini.

Tore oli näiteks luuletuste teema ühes 8. kl kirjandustunnis. Kõik poisid (see ongi poisteklass) kuulasid suure huviga ja kirjutasid pärast ka ise luuletusi.

Üheksandates klassides uurisime Eesti kaarti ja murdeid. Kõik pusisid hoolega tööd teha: otsisid kihelkondade lühenditele täisnimesid ja vaatasime, kus need asuvad.

Teises 8. klassis oli aga üks tütarlaps üle kahe kuu taas kooli tulnud ja leidis, et peab tundi segama, esitades igasuguseid tunniväliseid küsimusi. Noormees, kes suvatseb üldse vaba graafiku alusel koolis käia, otsustas aga hoopis vastu haukuma hakata. Nii kahju, et kaks halva käitumisega õpilast rikkusid ülejäänud õpilaste ja õpetaja mõnusa töömeeleolu ja rikkusid sisuliselt kogu tunni.

Ühe 9. klassiga on ka imelik lugu. Eksam on tulemas, õpilased õpiraskustega, aga tundides eriti ei käi. Lihtsalt lähevad ära või ei tule üldse kooli.

Minu õpilaste tööd Heas Lapses!

Jaanuarikuises Heas Lapses on avaldatud kaks minu õpilase tööd teemal "Kui ma oleksin..." 2009. aasta esimeses numbris on Kristi ja Linda jutud.

Toredad kirjandustunnid

Täna oli kaks toredat 8. klassi kirjandustundi. Teemaks oli "Kirjandus ja lohutus", käsitlesime Salingeri "Kuristik rukkis". Lugesin neile raamatu sisu pikka tutvustust, autori elust ja raamatu ilmumisest. Õpilased kuulasid vaikselt ja lugesid pärast innukalt õpikust katkendit.

Mäletan, et ka mina sattusin sellest raamatust vaimustusse.