Prii kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Prii, 9.b
Igal inimesel on oma emakeel ja maailmas on keeli tohutult palju. Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega.
Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda, niisamuti nagu soome ja ungari näiteks. Eesti keel omakorda jaguneb mitmeks murdeks, mis teevad selle keele nii eripäraseks. Eesti keelt on samuti nimetatud ka maailmas üheks ilusamaks keeleks, järgnedes itaalia keelele, mida nimetatakse maailma ilusaimaks keeleks.
Mis teeb eesti keele nii ilusaks ja kõlavaks? Sellele küsimusele vastamine võib esmapilgul tunduda raske, aga tegelikult on see midagi, mis peitub iga inimese südames, ja see on just emakeel. Meie emakeele kõla ja lihtsus – see on selge nagu sulavesi, mis kevadel taas ellu ärkab.
Eesti keele väljakujunemine on olnud väga aeganõudev protsess, kuid me oleme jõudnud punkti, kus meile võib tunduda, et nii see keel ka jääb. Aga see ei ole kaugeltki nii, sest inimesed ei oska oma emakeelt üldse nii hästi, kui nad arvavad, seega paljud sõnad võetakse muudest keeltest. Palju kirja- ja hääldamisvigu kulub mällu ja õige sõna ununeb sootuks.
Meie oleme samasugused eesti keele hoidjad ja arendajad, kui seda oli Johannes Aavik omal ajal. Meie peame oma keelt hoidma ja säilitama sellisena, nagu see oli, on ja jääb. Mina õpin eesti keele tunnis nii hoolega, kui saan, sest teist õigekirja ja kirjanduse õppimise võimalust mul ei ole. Muidugi me võime ise ka õppida – kuskilt, kus see info ei pruugi olla nii kindel.
Eesti keeles on luule nagu ime, see kõlab nii ilusalt ja sõnad lausa sulavad su kõrvus.
Eesti keeles on nii tohutult palju sõnu, et neid ei saagi kindlalt üle lugeda. Meie keele teevad veel eriliseks 14 käänet, mida on väga palju, võrreldes teiste keeltega.