Eksamieelne popitamine

Järgmisel neljapäeval on põhikooli eesti keele lõpueksam, aga osa üheksandikke arvab, et enam pole vaja tundides käia, ometi oli täna plaanis kaks eesti keelt.

Pool b-katest laskis keset päeva lihtsalt jalga!

Viimane vastamine

Täna oli viimane kord, mil õpilased said midagi järele vastata. 

Mõni ärkas alles täna koolipäeva lõpus, et kas saaks midagi veel vastata. No mis kell?

Masendav

Kaheksandike üleminekueksam, õieti selle tulemused tekitasid täitsa masenduse. Tulemus oli ülikehv. 

Peaaegu sama materjali põhjal tegid eksami mõni aasta tagasi ka mu varasemad kaheksandikud, aga nende tulemus oli hulga parem.

Selle aasta õpilastel polnud mingit huvi ega tahtmist korralikult teha, ka tundides oli viilimist ja töö tegemata jätmist. Eks see nüüd maksiski kätte.

Muidugi tohutu aja- ja paberiraisk.

29. mail teeme teise katse.

Mailise kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Mailis, 8.a
Keele ilu ja kõla on see, kui ilusasti ta kõlab ja kui kaunis ta teistele paistab või tundub. Keeled kõlavad kõik ilusasti, aga eesti keel kõlab veel eriti ilusasti.
Eesti keel on selle poolest ilus, et ta kõlab ilusasti ja inimestele meeldib meie emakeel. Eesti keeles on väga palju ilusaid väljendusrikkaid sõnu ja nendega lauseid tehes saame neist veel ilusamad laused, mis on nii ilusa kõlaga.
Meie ei pruugi sellest tegelikult arugi saada, kui ilus on meie emakeel. Aga paljud välismaalased, kes meil siin Eestis on käinud, on öelnud, et eesti keel on üks kõige ilusamaid keeli maailmas. Eesti keel on maailmas ilusamate keelte seas esikümne hulgas. Paljud välismaalased on tahtnud meie emakeelt õppida ja on tulnud selleks siia, Eestisse elama, et keelt selgeks saada ning omale uusi sõpru ja tuttavaid saada.
Mina hoian oma emakeelt nii, et proovin mitte rääkida noorte slängis, nagu nad tänapäeval on harjunud kasutama Internetis ja muidu sõpradega koos olles. Eesti keelt saab hoida nii, et räägid õigesti ega muuda ilusaid sõnu mingiteks lühikesteks sõnadeks, mis ei kõla enam üldse ilusasti. Sellepärast peakski vähem slängi meie emakeeles olema ja rohkem puhast eesti keelt, sest see teebki meie emakeele nii eriliseks. Paljudele see nii meeldib.
Meie ilusa emakeele veel ilusamaks muutmine on siis, kui noored mõistaksid, et ilusam on rääkida ilusat eesti keelt, mitte roppusi. See pole üldse kena ja jätab mõningatele inimestele halva mulje.
Eesti keel on lihtsalt võrratu keel maailmas. Õpetajad tahavad ja proovivad õpilastele ka seda ilusat ja kõlavat keelt õpetada, et õpilased saaksid aru, kui tähtis on meile meie emakeel.
Eesti keelt on ilus rääkida meil ja ka teistel rahvastel, kes Eestis elavad. Me peame seda keelt hoidma, et meil ja meie järgmistel põlvedel oleks keel, mis on ilus ja kõlav.

Kristi kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Kristi, 9.a
Eesti keel on ilus ja kõlav, sest sõnades puuduvad liigsed susisevad tähed. Kõla ja ilu poolest on huvitavam eesti keelt õppida ka neil, kel selle vastu huvi on.
Keel võis ilusaks saada kellegi tahtest midagi meeldejäävat inimeste jaoks valmistada. Taheti luua midagi, mis muudaks selle kuulamise kõrvale paremaks, mida oleks hea kuulata, ilma et peaks kõrvu kinni katma. Eesti keel muudab ka raamatu lugemise meeldivamaks, kui mõttes loed sõnu kokku, mis kõlavad peas nagu helisev muusika, kuid ilma lauluta.
Mina hoian eesti keelt ilusana, kui kasutan vähem või ei kasuta üldse kõrvu kriipivaid sõnu. Ja kui suhtlen rohkem eesti keeles. Hoolivuse rohkema väljapaistmise pärast huvitun eestlaste oma teoste lugemisest.
Eesti keel oleks veel kaunim ja kõlavam, kui peale minu oskaksid teisedki eesti rahvusest inimesed seda austada ning lausuksid ka välismaal mõne sõna võõramaa rahvaste juuresolekul eesti keeles, tõestamaks, et eesti keele kõla paneb inimesi tahtma aina rohkem meie keelt kuulama ja tundma õppima.
Keele rikastamiseks oleks vaja rohkem selle ala tundjaid, kes on tõeliselt huvitatud saavutama midagi meeldejäävamat ja mis võiks kaasa haarata palju inimesi keelest hoolima ja seda austama.
Ilus ja kõlav luuletus võiks haarata inimesi luuletuse endaga kaasa mõtlema. See võiks jääda hea väljenduse ja huvitava sisu poolest meelde, seda võiks aina uuesti ja uuesti lugeda ning selle võiks isegi oma lihtsuse pärast pähe õppida.
Eesti kunstnikele tasuks südamele panna, et peale ilusate piltide võiks joonistada ka eesti inimest kõlavat ja ilusat keelt rõhutamas, mis näitaks, et eesti keel ja selle kõlavus on enamatki väärt kui ainult kuulamist.

Prii kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Prii, 9.b
Igal inimesel on oma emakeel ja maailmas on keeli tohutult palju. Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega.
Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda, niisamuti nagu soome ja ungari näiteks. Eesti keel omakorda jaguneb mitmeks murdeks, mis teevad selle keele nii eripäraseks. Eesti keelt on samuti nimetatud ka maailmas üheks ilusamaks keeleks, järgnedes itaalia keelele, mida nimetatakse maailma ilusaimaks keeleks.
Mis teeb eesti keele nii ilusaks ja kõlavaks? Sellele küsimusele vastamine võib esmapilgul tunduda raske, aga tegelikult on see midagi, mis peitub iga inimese südames, ja see on just emakeel. Meie emakeele kõla ja lihtsus – see on selge nagu sulavesi, mis kevadel taas ellu ärkab.
Eesti keele väljakujunemine on olnud väga aeganõudev protsess, kuid me oleme jõudnud punkti, kus meile võib tunduda, et nii see keel ka jääb. Aga see ei ole kaugeltki nii, sest inimesed ei oska oma emakeelt üldse nii hästi, kui nad arvavad, seega paljud sõnad võetakse muudest keeltest. Palju kirja- ja hääldamisvigu kulub mällu ja õige sõna ununeb sootuks.
Meie oleme samasugused eesti keele hoidjad ja arendajad, kui seda oli Johannes Aavik omal ajal. Meie peame oma keelt hoidma ja säilitama sellisena, nagu see oli, on ja jääb. Mina õpin eesti keele tunnis nii hoolega, kui saan, sest teist õigekirja ja kirjanduse õppimise võimalust mul ei ole. Muidugi me võime ise ka õppida – kuskilt, kus see info ei pruugi olla nii kindel.
Eesti keeles on luule nagu ime, see kõlab nii ilusalt ja sõnad lausa sulavad su kõrvus.
Eesti keeles on nii tohutult palju sõnu, et neid ei saagi kindlalt üle lugeda. Meie keele teevad veel eriliseks 14 käänet, mida on väga palju, võrreldes teiste keeltega.

Eesti keele projekti lõpuüritus lastekirjanduse keskuses

Ristiku Põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Reet Paldrok, Eve Reisalu, Piret Joalaid ning huvijuht Birgit Päri korraldasid juba teist aastat tasandusklasside õpilastele eesti keele teemalise omaloominguvõistluse. 

Eelmisel aastal oli see mõeldud Tallinna õpilastele ning kandis pealkirja „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”, tänavu olid lisaks oodatud osalema ka Harjumaa tasandusklasside õpilased ning võistluse pealkiri oli „Eesti keele ilu ja kõla”.
Möödunud sajandi 20. aastatel kirjutas keelemees Johannes Aavik: „Ikka rohkem ja rohkem veendun, et keele ja kirjanduse vahel on lahutamatu ja saatuslik suhe ja et halva, vigase, ebajärjekindla, sõnavaese, labase, hõreda, peenuseta ja mitte-osatud kirjakeelega, nagu meil praegu Eestis, ei või olla klassilist luule kirjandust…”

Johannes Aavik uskus, et „selle ilusa luule ning stiili lootuses maksab eesti keele rikastamiseks ja peenendamiseks kyll vaeva näha”. Aavik pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, sellest ka tänavuse joonistamis- ja kirjutamisvõistluse teema „Eesti keele ilu ja kõla”.Teemat aitasid lahti mõtestada järgmised küsimused:
• Miks (mille poolest) on eesti keel ilus ja kõlav?
• Kuidas võis eesti keel nii ilusaks saada?

• Kuidas mina hoian eesti keelt ilusana?

• Mida teha, et eesti keel oleks veel kaunim?
• Kas ja kuidas peaks keelt rikastama?

• Missugune võiks välja näha ilus ja kõlav luuletus?

• Kuidas kujutada eesti keelt ja/või selle ilu kunstis?

Võistluse võidutööd valiti välja 18 kirjutise 13 joonistuse hulgast. 

Tore, et oli luuletusi ja ka üks muinasjutt (kuidas sündis o-täht).

Kirjutisi ja kunstitöid hinnati eraldi kolmes kooliastmes. Kõik tublimad joonistajad ja kirjutajad said ka võimaluse tasuta külastada Coca-Cola Hellenic Eesti külastuskeskust ja villimistehast ning osaleda võistluse lõpupeol lastekirjanduse keskuses.

Omaloominguvõistlust toetasid Coca-Cola Hellenic Eesti, Põhja-Tallinna valitsus, kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Võistluse koduleht asub aadressil http://emakeel.synthasite.com/.

Logo autor Reet Paldrok.
Fotod tegi Eve Reisalu.

Looduskirjandite üritus

Tallinna Looduskaitse Selts andis 2009. aasta kevadel korraldatud esseevõistluse „Kodulinna puu” eest välja auhinnad mitmele Tallinna koolile.
Üritus toimus 11. mail Rahvusraamatukogus.
Meie õpilastest väärisid autasuraamatud Linda, Svea (9.a kl) ja Mailis (8.a kl),  Tänusõnad öeldi ka juhendanud õpetajale - Piret Joalaidile.

Vaata siit.

Sain kingituseks raamatu "Väike ravimtaimeraamat".

Seinaleht 2009. aasta võistlustöödest

Panin seinalehele üles 2009. aasta võistlustöid.

Ühele poole looduskirjandivõistluse "Minu lemmikpuu linnas" tööd ja teisele poole võistluse "Kool, kus lugemine loeb" võistluse omad.

Ülespanekul aitasid Mailis ja Kristiina.

Looduskirjandi võistluse auhinnatud

Looduskirjandivõistlusel "Minu lemmikpuu linnas" said ära märgitud Mailise, Linda ja Svea kirjandid.

Eksamid lähenevad

Eksamid lähenevad küll, aga see tundub rohkem minu mure olevat.

Kõik mu neli klassi teevad sel aastal eksami: kaheksandad ülemineku- ja üheksandad lõpueksami.

Ise ei lase nad enamikus end sellest häirida: eesti keel on nii lihtne, et seda osatakse ka ilma õppimata? Mina ei jaga seda arvamust.

Aga no eks me näe!