LOMi raamatuesitlused

Saatsin LOMi neli raamatuesitlust:
Ariana,
Girlini ja Kristeli,
Eneli ja Laada ning
Mirjami ja Kairiti oma.

Nende vormistamiseks ja läkitamiseks kulus kolm tundi.
Vaadata saab siit:
http://www.lom.edu.ee/kaksteist/koduvoor/POWERPOINT.html

Minu õpilaste luuletused e-raamatus

Piia eestvedamisel sai teoks Sikupilli keskkooli esimene e-raamat, milles on suur hulk minu õpilaste luuletusi. Vahva!




http://www.myebook.com/index.php?option=ebook&id=61755

Kirjandustund kirjanikuga

1. juunil käis meie koolis emakeeleõpetajate seltsi ja kirjanike liidu ühisprojekti "Kirjandustund kirjanikuga" raames esinemas Doris Kareva.
See projekt sai alguse juba vist aasta tagasi. Iga kool pidi saama ühe kirjaniku. Ma ei osanud tollal kedagi kindlat küsida, sestap esitasin mitu nime. Mõni aeg tagasi tuli rõõmustav teade, et meie saame kohtuda Doris Karevaga.
Kui Kareva oleks pidanud tõepoolest kirjandustundi läbi viima, oleks ta lasknud õpilastel kirjutada kirjandi “Kas maailm on õiglane?”. Küsinud seda saalis olnud 6.–9. klasside õpilastelt, sai ta vastuseks ei. See ongi üks põhjus, miks otsustas Doris nelja-aastaselt kirjanikuks hakata – selgitada, kui palju on maailmas ebaõiglust.
Kohtumise alustuseks kõlas Margus Vaheri plaadilt Doris Kareva tekstile “Lõpp” kirjutatud lauluga, seejärel kuulsime autori ettekandes seni ilmumata luuletust “Ballaad vabast vaimust”.
Kareva ongi tuntud peamiselt luuletajana, aga pärast seda, kui kirjastus Pilgrim palus tal kirjutada kogumikku “Uued eesti muinasjutud” kaks lugu, on ta veel muinasjutte loonud. Meie saime kuulda kaht: “Käärid ja Viil” ning “Laisk poiss”. Loodetavasti saab neid ja teisigi lugeda varsti raamatust, mis peaks plaani kohaselt ilmuma aasta lõpus.
Kahe muinasjutu vahel ja kohtumise lõpetuseks kuulasime plaadilt Margus Vaheri esituses laulu “Üle kuristiku”, mille sõnad on samuti Doris Kareva looming.
Lapsed kuulasid kogu tunni hiirvaikselt. Oli suurepärane tund. Lummav.

Lastega Tartus teatris

Osalen oma õpilastega jõudu mööda Lugemisühingu projektis "Lugeda on mõnus" ja käisime reedel selle raames 5. klassi õpilastega Tartus teatris.

Lavastuse kohta vaata siit: http://www.vanemuine.ee/kuidas-kuningas-kuu-peale-kippus

Ristiku kooli elu viiendike meelest

Viiendikud kirjutasid reedel ilma minuta oma kooli elust:
Martin: Meie koolis on enamasti rahulikud lapsed. Meie kool on puhas alati, aed on puhas. Töökas koristaja. Meie koolis on rahulikud õpetajad, seletavad kõik läbi ja mina olen sellega väga rahul. Meie koolis on söökla juures kätepesuseepi ja meil on söökla ukse peal silt PESE KÄSI ja ma arvan, et see mõjub hästi.
Joosua: Meie kooli elu on põnev ja huvitav, vahest tehakse ägedaid üritusi. Hea on see, et antakse vähe õppida ja antakse armu vahel, kui oled pahandust teinud.
Hendrik: Meie koolielu on hea. Head õpetajad ja range direktor ja head klassikaaslased teevad koolielu heaks.
Marie: Meie kooli elu on hea. Mulle meeldivad kooli söök, õpetajad ja tunnid.

Osaleme projektis "Lugeda on mõnus" (LOM) ja panin need jutud sinna foorumisse üles.

http://viru.tlu.ee/discus/board.html

Hakkame projekti tegema

Projekti ajaveeb on siin: http://winterincountries.blogspot.com/

Eesti keele projekti lõpuüritus lastekirjanduse keskuses

Ristiku Põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Reet Paldrok, Eve Reisalu, Piret Joalaid ning huvijuht Birgit Päri korraldasid juba teist aastat tasandusklasside õpilastele eesti keele teemalise omaloominguvõistluse. 

Eelmisel aastal oli see mõeldud Tallinna õpilastele ning kandis pealkirja „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”, tänavu olid lisaks oodatud osalema ka Harjumaa tasandusklasside õpilased ning võistluse pealkiri oli „Eesti keele ilu ja kõla”.
Möödunud sajandi 20. aastatel kirjutas keelemees Johannes Aavik: „Ikka rohkem ja rohkem veendun, et keele ja kirjanduse vahel on lahutamatu ja saatuslik suhe ja et halva, vigase, ebajärjekindla, sõnavaese, labase, hõreda, peenuseta ja mitte-osatud kirjakeelega, nagu meil praegu Eestis, ei või olla klassilist luule kirjandust…”

Johannes Aavik uskus, et „selle ilusa luule ning stiili lootuses maksab eesti keele rikastamiseks ja peenendamiseks kyll vaeva näha”. Aavik pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, sellest ka tänavuse joonistamis- ja kirjutamisvõistluse teema „Eesti keele ilu ja kõla”.Teemat aitasid lahti mõtestada järgmised küsimused:
• Miks (mille poolest) on eesti keel ilus ja kõlav?
• Kuidas võis eesti keel nii ilusaks saada?

• Kuidas mina hoian eesti keelt ilusana?

• Mida teha, et eesti keel oleks veel kaunim?
• Kas ja kuidas peaks keelt rikastama?

• Missugune võiks välja näha ilus ja kõlav luuletus?

• Kuidas kujutada eesti keelt ja/või selle ilu kunstis?

Võistluse võidutööd valiti välja 18 kirjutise 13 joonistuse hulgast. 

Tore, et oli luuletusi ja ka üks muinasjutt (kuidas sündis o-täht).

Kirjutisi ja kunstitöid hinnati eraldi kolmes kooliastmes. Kõik tublimad joonistajad ja kirjutajad said ka võimaluse tasuta külastada Coca-Cola Hellenic Eesti külastuskeskust ja villimistehast ning osaleda võistluse lõpupeol lastekirjanduse keskuses.

Omaloominguvõistlust toetasid Coca-Cola Hellenic Eesti, Põhja-Tallinna valitsus, kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Võistluse koduleht asub aadressil http://emakeel.synthasite.com/.

Logo autor Reet Paldrok.
Fotod tegi Eve Reisalu.

Tallinna ja Harjumaa tasandusklassiõpilaste omaloominguvõistlus „Eesti keele ilu ja kõla”

Meie Tallinna ja Harjumaa tasandusklassiõpilastele korraldatava omaloominguvõistluse „Eesti keele ilu ja kõla” kohta on nüüd artikkel avaldatud ka Koolielus.

Projekti kodulehekülg on http://emakeel.synthasite.com/. Selle tegi Eve.