"Kasvatuskomisjoni" koosolek

Meie koolis on sel aastal üks teemasid hea käitumine.
Õpetajad on ka kasvatajad. Selleks loome käitumisjuhendi ehk reeglid.
Koosolekul osalesid ainekomisjonide esimehed ja tugispetsialistid. Nüüd peame ainekomisjonides alusdokumenti arutama ja täiendama-parandama, et see direktsioonile esitada.
Jah, käitumine on alla igasugust arvestust ja miskit tuleb ette võtta.

Viiendikud märatsevad jälle

Viiendikel oli kehv nädal. Täna oli eilne peksja küll rahulik, aga see-eest esines kaks teist poissi.
Üks viienda klassi poiss mossitas pingis, ei tõusnud tunni alguses püstigi, vaid loopis õppevahendeid suure hooga põrandale laiali, peaaegu oleksin pihta saanud. Läksime klassiga raamatukokku kirjandustundi tegema, et seal teatmeteoste kasutamist harjutada, too poiss aga ei tulnudki pingist välja.
Viimases tunnis laamendas üks rühmaõppe viiendik. Virutas koolikoti keset klassi maha ja karjus, et tema ei viitsi. Eks tuli teda rahustama hakata. Pool tundi läks vahelduva eduga selle peale. Iga natukese aja peale huilgas, et ei viitsi jne. Katsu siis tööd teha, niigi tal üks keele- ja üks kirjandustund nädalas.
Üks viienda klassi tüdruk hakkas raamatukogus nutma, sest ta ei osanud võõrsõnade leksikonist sõnu otsida. Selge see – keegi ei osanud, selleks me sinna läksimegi ju.
Õpetaja peab igal hetkel igasugusteks äärmusteks valmis olema ja kogu aeg rahustama, lohutama, veenma, meelitama, innustama ja mida tahes. 45 minutit järjest umbes kuus korda päevas.

Raamatukogutund

Ülikooli test viiendikele

Jama

Sain peksa. Koolis

Juhtus nii, et üks 5. rühmaõppe poiss ärritus, sest pidime raamatukogus kirjandustundi alustama ja ta ei saanud enam koomiksit lugeda. Teine poiss tõmbas talt koomiksi käest ja too õnnetu hakkas siis teda sellepärast peksma.
Läksin vahele ja sain ise hulga valusaid obadusi: alguses vastu käsi, siis kõhtu ja lõpuks jalgadega vastu jalgu. Vihast ja ärritunud poissi on väga raske taltsutada, ta ju rapsib ohjeldamatult igale poole. Raamatukoguhoidja tuli ka appi, seejärel õppejuhataja. Aga ma jõudsin veel hoope saada, sest olin talle ju kõige lähemal. Päris valus oli. Vahepeal tõusis poiss jalgupidi toolile püsti. Rebis töö, mille talle andsin, pooleks, loopis pastakat, mille talle andsin. Tahtis suure potilille laualt maha lüüa. Ja nii edasi.
Kole kogemus. See ei olnud mitte politsei, vaid arsti kompetentsi kuuluv juhtum.

Olin esimese klassi õpetaja

Asendasin täna ühe tunni esimese klassi õpetajat, sest tema tegi minu üheksandikele etteütlust.
Esimese klassi õpetaja on minu üheksandike logopeed ja logopeedid peavad septembri alguses tegema õpilastega etteütluse. Arvasime, et etteütlus saab veerand tunniga valmis – üheksas klass ju –, aga nad otsustasid meelega viivitada ja nii kulus selleks terve tund. Paras! Selle võrra jäi rohkem kodus õppida!
Aga mina lugesin esimesele klassile "Lottet". Küll oli naljakas. Mitte lugemine, kuigi see oli ka vahva kogemus: lugeda ilmekalt võõrast teksti. Hoopis lapsed. Alles lasteaiast tulnud. Ja küll oli neil raske terve tund kuulata. Kui oleks teadnud, et terve tund kulub, oleks muidugi teistsuguse plaani välja mõelnud. Ma ei sobi ikka pisikeste õpetajaks, õigupoolest on viiendikud ka veel päris titad (vabandust, aga üldse mitte pahas mõttes).

Ka laupäeval tuleb paraku teha koolitööd

Olen püüdnud teha nii, et laupäev oleks koolitöövaba – et oleks vähemalt üks päev nädalas, mil ei pea kooliasjadege tegelema. Aga võta näpust! Ei tule välja.
Kool haarab sind täiesti jäägitult, kas tahad või mitte.
Täitsin emakeele ainekomisjoni blogi, sätin koolituste aegu klappima, nuputan, millal teha emakeele ainekomisjoni ja IKT nõukogu koosolekut, pean plaani kirjutada lõpuks kokku Eestis müüdavate interaktiivsete tahvlite ülevaade, laupäevase kuupäeva sees tegin kokkuvõtet oma e-tegevusest, sest kooli juhtkond on otsustanud esitada mind e-õpetaja kandidaadiks. Ja nii edasi. Tööst puudu ei ole. Palgaga on muidugi teisiti.
Sain interaktiivsete tahvlite kokkuvõtte napilt laupäevase kuupäeva sees kokku kirjutatud ja saatsin asjatundjatele ülevaatamiseks.

Esimene täispikk koolipäev

Ei olnudki väga hull, ainult jalad olid lõpuks väsinud, sest pidin kohe juba koridoris korrapidaja olema. Aga vaat reedeste tundide ettevalmistamine võtab küll kaua aega, kella veerand üheteistkümneks pole vist veel pooltki valmis.

1. septembri aktus

1. septembri aktused olid meil toredad.
Meie muusika- ja rütmikaõpetajad Mai ja Anneli teevad tublit tööd: õpetavad lapsi aktustel üles astuma ja esinevad ka ise, nii laulu- kui ka pillimänguga. Ja panevad õpetajad ka koos laulma. Esitasime nn naisansambliga kahel aktusel ühe laulu. Jäädi hästi rahule.
1. klassi lapsed ja nende klassijuhataja olid nii armsad!