Juhtus nii, et üks 5. rühmaõppe poiss ärritus, sest pidime raamatukogus kirjandustundi alustama ja ta ei saanud enam koomiksit lugeda. Teine poiss tõmbas talt koomiksi käest ja too õnnetu hakkas siis teda sellepärast peksma.
Läksin vahele ja sain ise hulga valusaid obadusi: alguses vastu käsi, siis kõhtu ja lõpuks jalgadega vastu jalgu. Vihast ja ärritunud poissi on väga raske taltsutada, ta ju rapsib ohjeldamatult igale poole. Raamatukoguhoidja tuli ka appi, seejärel õppejuhataja. Aga ma jõudsin veel hoope saada, sest olin talle ju kõige lähemal. Päris valus oli. Vahepeal tõusis poiss jalgupidi toolile püsti. Rebis töö, mille talle andsin, pooleks, loopis pastakat, mille talle andsin. Tahtis suure potilille laualt maha lüüa. Ja nii edasi.
Kole kogemus. See ei olnud mitte politsei, vaid arsti kompetentsi kuuluv juhtum.
2011. aasta II poole teatriskäigud
12 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar