Õppisime üheksandikega regilaulu

Üheksanda klassi kirjandusõpikus "Labürint" on regilaulu teema.
Pidasime ühe tunni ka arvutiklassis. Koostasin enne töölehe, mis sisaldas igasuguseid ülesandeid, alustades Anne Vabarnast ja lõpetades ansamblitega Zetod, Oort, Diskreetse Mango Trio ning Metsatöll.

Vahva oli see, et õpilased nohistasid hoolega tööd teha, nii et kostis ainult trükkimise klõbinat.

Ristiku PK juubelikogumik

Ristiku põhikool ilmutas 35. aastapäeva puhul kogumiku koolipere töödest-tegemistest 2003–2008. 152 lk

Lahtine tund

Teisipäeval, 25. nov 2008
8. klassi kirjandus, teemaks muinasjutt ja muistend. 

Näitasin puutetahvli kasutamise võimalusi, kasutasin Lesson Activity Toolkit 1.0 jm.
Tundi vaatasid ja kuulasid õpetajad kogu Eestist.
Tagasiside oli posiiivne.

Lahtise tunni hiljem filmitud materjal on siin. 

Loen õpilastele jutte

Viimasel ajal olen kuulnud järjest rohkem lugude rääkimise tähtsusest. 

Selle on kõneks võtnud nii õpetajad, psühholoogid kui ka kirjanikud, näiteks Sass Henno Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevadel 2008. Viimati oli see teemaks Anu Virovere loengus andragoogikakursusel tänavu novembris. Olgu öeldud, et see kursus Andrases ei ole kasulik mitte ainult täiskasvatute koolitajaks õppimisel, vaid ka igapäevases töös Ristiku põhikoolis.

Niisiis tegin teoks mõtte lugeda aeg-ajalt õpilastele mõni lugu ette. Üheksandas klassis lugesin Raudlate koostatud raamatust "Kuldsed lood", mis on nüüd mu nn käekotiraamat. (Öökapiraamat on Doris Kareva "Tähendused".)

Kui aken on katki

Kui aken on katki, siis pole probleem selles, kes selle lõhkus, vaid selles, et aken on katki ja kuidas selle terveks saab. (MA Anu Virovere loengust andragoogi eetikast 15.11.08)

Tohutult positiivne üllatus

Tohutult suure positiivse üllatuse valmistas viimane 9. klasside lugemiskontroll. Lugesime eesti autori teost, peamiselt Kiviräha omi, aga oli võimalik valida ka mõni muu.

Üllatus oli see, et õpilased kirjutasid nii hästi! Huvitavalt, ise mõeldes ja oma arvamust väljendades! Millalgi tahaks teha lausa väljakirjutusi.

Kui ma oleksin...

Kirjutasime esimesel veerandil kirjandi "Kui ma oleksin..." 

Õpilased võisid ise valida, kes või mis nad tahaksid olla.

Tuli väga huvitavaid kirjandeid! 

Taheti olla näiteks president, Kalevipoeg, näitleja, õpetaja, kokk, politseinik, jahilaskmise maailmameister, maadeavastaja, vanaisa, nähtamatu, ingel, päike, täht, staar, kass, lind, hiir, vesi, kummitav vaim, Internet, narkootikum, auto, jalgratas, rikas ja veel palju muud.

Evelin (9.b): "Kui ma oleksin pöialpoiss"

Ühel hommikul üles tõustes ja aknast välja vaadates tulin ma mõttele, milline näeks minu elu välja siis, kui ma oleksin pöialpoiss. Kindlasti näeksin ma teisi inimesi suurte ja hiiglaslikena, sest ma ise oleks väga-väga väike. Kindlasti ei elaks ma korrusmajas, vaid oma väikeses majakeses või kusagil lille sees või puulehe all. Inimesed mind ei näeks, aga mina neid näeksin: ma näeksin nende toimetusi ja tegemisi.
Aga siis tekkis mul küsimus: mida ma saaksin pöialpoisina teha nii, nagu ma praegu teen? Koolis käia ma ei saaks, lasteaias käia ma ei saaks, tööl käia ma ka ei saaks. Nii nagu ma sõpradega praegu väljas käin aega veetmas, korvpalli mängimas, kinos – seda ma ka teha ei saaks. Ei saa minu sõbrad minuga mängida ega aega veeta, kui olen tilluke-tilluke.
Aga igal asjal on ka head küljed. Võib-olla saaksin ma pöialpoisina maailma paremaks muuta ja halbu inimesi paremale teele viia. Kuna pöialpoisil on ka võluvõimed, saaksin kindlasti ära hoida sõdu, näljahäda, saaksin aidata hädas olevaid lapsi ja muudaksin maailma ilusamaks ja lillelisemaks. Materiaalselt oleks pöialpoisi elu kindlasti kergem, ei ole vaja oma kodu eest üüri maksta. Ja et pöialpoiss on nii väike, mahuksin ma ka igast praost sisse ning mul ei oleks vaja isegi kino eest raha maksta, kui vaid seal käia saaksin.
Aga kui asja üle väga hästi järele mõelda, meeldib mulle elada ikka sellisena, nagu ma praegu olen. Tahan endiselt oma sõpradega väljas käia, koolis käia, õppida ja ka elus kuhugi edasi jõuda, kuigi praegune elu nõuab väga palju tahtejõudu ja pingutust... Sest kokkuvõtteks on praegune elu põnev.

Kristi (9.a): "Kui ma oleksin..."

Kui ma saaksin olla keegi teine, siis ma oleksin kummitav vaim, kes saab igas peres nähtamatu olla. Ei, ma ei tahaks kedagi hirmutada, üldse mitte, vaid hoopis vastupidi – sooviksin aidata. Jah, aidata.
Kõige rohkem tahaksin seda olla oma peres. Saaksin jälgida oma venda ja õde, millega nad tegelevad koolis või sõpradega koos olles, ilma et nad mind märkaks, sosistada neile kõrva midagi, mida keegi teine peale nende ei kuuleks. Ütleksin seda, mis neid ees ootab, või seda, kes ja mida nende vastu plaanivad. Lisaks võiksin mängida oma väikese kassiga, kes peab vahepeal üksi kodus ringi jooksma ja aega parajaks tegema, kui kõigil teistel on tegemist. Saaksin teha kõike, mida õigeks peaksin.
Võib-olla ma ei oleks ainult oma pere lähedal. Muidugi ma ei ütleks ära võimalusest jälgida oma sõpru väljaspool nende kodu, aga päris nende eraellu ma siiski ei sekkuks. Miski peaks ju ikka privaatseks ka jääma.
Ja kui mul oleks võimalik, siis ma tahaksin olla mitmes kohas korraga, mida tavainimene ei suuda, kuid tahaks suuta.
Kuid kui mul oleks ajaliselt antud mingi kindel aeg, näiteks pool aastat, olla keegi, kes ma tahan olla, siis tasuks paljusid variante proovida. Ma ei oleks kohe kindlasti ainult nähtamatu. Sooviksin teisena olla sel juhul lind. Räägitakse, et paljud soovivad lennata. Mina ei tahaks ainult lennata, vaid ma saaksin siis ju kogu maailma näha pealtpoolt, kui ma siis jaksaksin nii palju õhus olla.
Kolmandana tahaksin olla Internet, sest just siis saaksin näha kõike Internetis toimuvat. Saaksin igale poole sisse häkkida ja näha, mis maailmas toimub. Näeksin kõike kasulikku ja mittekasulikku. Ma näeksin, kust igas eas lapsed kõike neid rumalusi ja muid halbu asju õpivad. Siis saaksin kohe halbu kombeid õpetavatele netilehekülgedele blokeeringuid panna ja siis võib-olla isegi areneksid lapsed normaalselt ilma halbu sõnu kasutamata ja kasulikke töid tehes või üldse hästi elades või siis ühiskonnale kasulik olles.
Tegelikult me saaksime olla kõike seda, kuid mitte päriselus. Aga miski pole võimatu ning me ei tea ega ei oska kunagi kõike ette aimata.Võib-olla on kuskil keegi, kes seda suudab.

Linda (9.a): "Kui ma oleksin..."

Kui ma oleksin üks pisikene tähekene taevas, siis ma arvan, et kõik oleksid õnnelikud. Minagi oleksin õnnelik, sest siis ma saaksin näha kõiki oma kõige kallimaid inimesi, keda ma saan näha ka inimesena, aga siis, kui ma oleksin tähekene taevas, siis keegi ei vaataks minu poole ja mul oleks hea olla.
No mõelge vaid, kui ma oleksin üks täht, näiteks sabaga ehk langev täht. Kui ma see oleksin, siis saaksite iga öö, kui on selge taevas, minult midagi soovida ja ma täidaksin ka seda. Tegelikult oleneb soovist ja inimesest, kes seda sooviks.
Vahel ma tahaksin olla täht, et ma saaksin unustada inimesi, kes on mulle haiget teinud.
Vahel olen ma mõelnud, et kui ma oleksingi tähekene, siis võiks olla nii, et kui ma tahaksin kellelegi midagi öelda, mida olen pikka aega tahtnud teha, aga pole võimalust, siis võiksin ma muutuda vahepeal inimeseks ja siis tagasi täheks. See oleks tegelikult päris lahe ju.
Samas oleks täht olla ka halb, sest siis ei saa teha paljusid asju, mida saab teha siis, kui oled inimene! Ei saa näiteks muusikat kuulata, õppida, käia, joosta, hüpata ja paljude kallite inimestega silmast silma rääkida. Saad ainult lennata ja vaadata neid, kes sinust maha on jäänud!
Mina sellest ei hooliks, sest mina tahaksin ikkagi täheks muutuda, kuigi samas ma tean, et see pole võimalik. Kes ütles, et unistada ei või? Mitte keegi! Nii et ma unistangi sellest, et saaksin muutuda täheks!