Ülikooli test viiendikele

Jama

Sain peksa. Koolis

Juhtus nii, et üks 5. rühmaõppe poiss ärritus, sest pidime raamatukogus kirjandustundi alustama ja ta ei saanud enam koomiksit lugeda. Teine poiss tõmbas talt koomiksi käest ja too õnnetu hakkas siis teda sellepärast peksma.
Läksin vahele ja sain ise hulga valusaid obadusi: alguses vastu käsi, siis kõhtu ja lõpuks jalgadega vastu jalgu. Vihast ja ärritunud poissi on väga raske taltsutada, ta ju rapsib ohjeldamatult igale poole. Raamatukoguhoidja tuli ka appi, seejärel õppejuhataja. Aga ma jõudsin veel hoope saada, sest olin talle ju kõige lähemal. Päris valus oli. Vahepeal tõusis poiss jalgupidi toolile püsti. Rebis töö, mille talle andsin, pooleks, loopis pastakat, mille talle andsin. Tahtis suure potilille laualt maha lüüa. Ja nii edasi.
Kole kogemus. See ei olnud mitte politsei, vaid arsti kompetentsi kuuluv juhtum.

Olin esimese klassi õpetaja

Asendasin täna ühe tunni esimese klassi õpetajat, sest tema tegi minu üheksandikele etteütlust.
Esimese klassi õpetaja on minu üheksandike logopeed ja logopeedid peavad septembri alguses tegema õpilastega etteütluse. Arvasime, et etteütlus saab veerand tunniga valmis – üheksas klass ju –, aga nad otsustasid meelega viivitada ja nii kulus selleks terve tund. Paras! Selle võrra jäi rohkem kodus õppida!
Aga mina lugesin esimesele klassile "Lottet". Küll oli naljakas. Mitte lugemine, kuigi see oli ka vahva kogemus: lugeda ilmekalt võõrast teksti. Hoopis lapsed. Alles lasteaiast tulnud. Ja küll oli neil raske terve tund kuulata. Kui oleks teadnud, et terve tund kulub, oleks muidugi teistsuguse plaani välja mõelnud. Ma ei sobi ikka pisikeste õpetajaks, õigupoolest on viiendikud ka veel päris titad (vabandust, aga üldse mitte pahas mõttes).

Ka laupäeval tuleb paraku teha koolitööd

Olen püüdnud teha nii, et laupäev oleks koolitöövaba – et oleks vähemalt üks päev nädalas, mil ei pea kooliasjadege tegelema. Aga võta näpust! Ei tule välja.
Kool haarab sind täiesti jäägitult, kas tahad või mitte.
Täitsin emakeele ainekomisjoni blogi, sätin koolituste aegu klappima, nuputan, millal teha emakeele ainekomisjoni ja IKT nõukogu koosolekut, pean plaani kirjutada lõpuks kokku Eestis müüdavate interaktiivsete tahvlite ülevaade, laupäevase kuupäeva sees tegin kokkuvõtet oma e-tegevusest, sest kooli juhtkond on otsustanud esitada mind e-õpetaja kandidaadiks. Ja nii edasi. Tööst puudu ei ole. Palgaga on muidugi teisiti.
Sain interaktiivsete tahvlite kokkuvõtte napilt laupäevase kuupäeva sees kokku kirjutatud ja saatsin asjatundjatele ülevaatamiseks.

Esimene täispikk koolipäev

Ei olnudki väga hull, ainult jalad olid lõpuks väsinud, sest pidin kohe juba koridoris korrapidaja olema. Aga vaat reedeste tundide ettevalmistamine võtab küll kaua aega, kella veerand üheteistkümneks pole vist veel pooltki valmis.

1. septembri aktus

1. septembri aktused olid meil toredad.
Meie muusika- ja rütmikaõpetajad Mai ja Anneli teevad tublit tööd: õpetavad lapsi aktustel üles astuma ja esinevad ka ise, nii laulu- kui ka pillimänguga. Ja panevad õpetajad ka koos laulma. Esitasime nn naisansambliga kahel aktusel ühe laulu. Jäädi hästi rahule.
1. klassi lapsed ja nende klassijuhataja olid nii armsad!

Minu õpilaste tööd jälle Heas Lapses!

Ka 2009. aasta suvises topeltnumbris (7.–8.) ilmusid minu õpilaste tööd: Mailise ja Prii kirjutised ilusast ja kõlavast emakeelest. Pilt ja logo on ka, samuti võistluse veebiaadress.

Järeleksam

Mu kaheline tegi oma järeleksami ära – sai 36,5 punkti.

Konsultatsioon kahelisele?

Üks läbini kaheline õpilane hakkab neljapäeval eesti keeles järeleksamit tegema. Tal on nii õigekeelsus kui ka kirjandus kogu aasta kahed olnud, sest ta ei käinud eriti tundides ega muidugi õppinud ka. Nüüd on talle vaja konsultatsiooni teha. Mida???

Kokkuvõtted tehtud

Sain lõpuks niikaugele, et tegin õppejuhatajale kokkuvõtted-aruanded kahe nõukogu töö kohta ära.
Üks oli Ristiku Põhikooli emakeele ja eripedagoogika ainekomisjoni oma. Seda oli väga raske teha, sest õpetajad on hästi tublit tööd teinud. Seega tegin lihtsamalt ja lisasin aruandesse meie õpetajate nimelised wiki-leheküljed, mida nad olid täitnud. Blogi täitmine on mul veel pooleli.
Teine oli Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu oma. Selle olin juba varem, märtsini valmis teinud, nüüd oli ainult mõni kuu lisada. Oleme tublid olnud, hästi tegutsenud ja koolile mitu tunnustust toonud. Ühel konkursil paraku ei osalenud, usun, et seal oleks ka hästi läinud. Blogi täitmine on mul veel pooleli.

Põhikooli eesti keele lõpueksam läbi!

Nüüd on küll tunne, et kool on läbi, sest põhikooli eesti keele lõpueksam on möödas.
Peaagu kõik said kolmed, ainult kaks kahte ja kaks nelja. Oleks rohkem neljasid tahtnud, aga läks paraku nii. Osa õpilasi kirjutas kirjandi teemast veidi mööda.
Hindamisjuhendi ja võtme saime kätte alles kell 14 – tund pärast eksami lõppu!

Üks õpilane kirjutas minust:

Hurraa! Mul on väga tublisid õpilasi ka!

Osalesime sel kevadel esimest korda lugemisühingu võistlusel “Kool, kus lugemine loeb” ja suure osa õpilaste tööd said ka ära märgitud. Väga tublid!

Väljavõtteid võistluse teatest:

Võistlus tõi sel aastal kokku hulga toredaid laste loodud luuletusi, illustratsioone lemmikluuletuste juurde, luulelugemise videosid ja esseesid luuletajatest.
Noored LUULETAJAD: Ristiku Põhikoolist tõsteti esile Herdis Erma ja Alver Pant, osalejaid oli veel Tartu M. Reiniku Gümnaasiumist, Simuna Koolist, Värska Gümnaasiumist, Tallinna Inglise kolledžist, Tallinna 21. Koolist,  Pärnu Kuninga tänava Põhikoolist, Liivalaia Gümnaasiumist, Saduküla Põhikoolist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Võhma Gümnaasiumist, Elva Gümnaasiumist, Türi Gümnaasiumist, Koonga Põhikoolist ja Pärnu Ühisgümnaasiumi. 

VIDEOD: küllaltki uus žanr laste tööde võistlustel ja neid tuli väga mitmesuguseid. Ristiku Põhikoolist tõsteti esile Kristi Tilemanni video Doris Kareva loomingust. Osalesid veel Värska Gümnaasiumi, Konguta Kooli, Viluste Põhikooli, Tartu Hiie Kooli ja Kuressaare Gümnaasiumi õpilased.

ESSEED: Ristiku Põhikoolist tõstesti esile Linda Hermann  ja ka Laura Sigur ning Cristiana Kaska. Esseid oli veel Viimsi Keskkoolist, Tartu H. Treffneri Gümnaasiumist ja Viluste Põhikoolist.

Projektijuht Mare Müürsepp tänab kõiki osavõtjaid, juhendajaid õpetajaid ja muid toetajaid, nagu ka kaastöötajaid Eesti Lugemisühingust, Eesti Lastekirjanduse Keskusest ja Tallinna Ülikoolist, kes laste töid lugesid ja vaatasid!
See teade tegi mulle väga palju rõõmu!

Aitäh, kallid üheksandikud!

Tööd on üleval kooli kodulehel:  http://www.ristiku.tln.edu.ee/saavutused/opilaste-saavutused/oppeaasta-2008-2009/voistlus-kool-kus-lugemine-loeb

Eksamieelne popitamine

Järgmisel neljapäeval on põhikooli eesti keele lõpueksam, aga osa üheksandikke arvab, et enam pole vaja tundides käia, ometi oli täna plaanis kaks eesti keelt.

Pool b-katest laskis keset päeva lihtsalt jalga!

Viimane vastamine

Täna oli viimane kord, mil õpilased said midagi järele vastata. 

Mõni ärkas alles täna koolipäeva lõpus, et kas saaks midagi veel vastata. No mis kell?

Masendav

Kaheksandike üleminekueksam, õieti selle tulemused tekitasid täitsa masenduse. Tulemus oli ülikehv. 

Peaaegu sama materjali põhjal tegid eksami mõni aasta tagasi ka mu varasemad kaheksandikud, aga nende tulemus oli hulga parem.

Selle aasta õpilastel polnud mingit huvi ega tahtmist korralikult teha, ka tundides oli viilimist ja töö tegemata jätmist. Eks see nüüd maksiski kätte.

Muidugi tohutu aja- ja paberiraisk.

29. mail teeme teise katse.

Mailise kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Mailis, 8.a
Keele ilu ja kõla on see, kui ilusasti ta kõlab ja kui kaunis ta teistele paistab või tundub. Keeled kõlavad kõik ilusasti, aga eesti keel kõlab veel eriti ilusasti.
Eesti keel on selle poolest ilus, et ta kõlab ilusasti ja inimestele meeldib meie emakeel. Eesti keeles on väga palju ilusaid väljendusrikkaid sõnu ja nendega lauseid tehes saame neist veel ilusamad laused, mis on nii ilusa kõlaga.
Meie ei pruugi sellest tegelikult arugi saada, kui ilus on meie emakeel. Aga paljud välismaalased, kes meil siin Eestis on käinud, on öelnud, et eesti keel on üks kõige ilusamaid keeli maailmas. Eesti keel on maailmas ilusamate keelte seas esikümne hulgas. Paljud välismaalased on tahtnud meie emakeelt õppida ja on tulnud selleks siia, Eestisse elama, et keelt selgeks saada ning omale uusi sõpru ja tuttavaid saada.
Mina hoian oma emakeelt nii, et proovin mitte rääkida noorte slängis, nagu nad tänapäeval on harjunud kasutama Internetis ja muidu sõpradega koos olles. Eesti keelt saab hoida nii, et räägid õigesti ega muuda ilusaid sõnu mingiteks lühikesteks sõnadeks, mis ei kõla enam üldse ilusasti. Sellepärast peakski vähem slängi meie emakeeles olema ja rohkem puhast eesti keelt, sest see teebki meie emakeele nii eriliseks. Paljudele see nii meeldib.
Meie ilusa emakeele veel ilusamaks muutmine on siis, kui noored mõistaksid, et ilusam on rääkida ilusat eesti keelt, mitte roppusi. See pole üldse kena ja jätab mõningatele inimestele halva mulje.
Eesti keel on lihtsalt võrratu keel maailmas. Õpetajad tahavad ja proovivad õpilastele ka seda ilusat ja kõlavat keelt õpetada, et õpilased saaksid aru, kui tähtis on meile meie emakeel.
Eesti keelt on ilus rääkida meil ja ka teistel rahvastel, kes Eestis elavad. Me peame seda keelt hoidma, et meil ja meie järgmistel põlvedel oleks keel, mis on ilus ja kõlav.

Kristi kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Kristi, 9.a
Eesti keel on ilus ja kõlav, sest sõnades puuduvad liigsed susisevad tähed. Kõla ja ilu poolest on huvitavam eesti keelt õppida ka neil, kel selle vastu huvi on.
Keel võis ilusaks saada kellegi tahtest midagi meeldejäävat inimeste jaoks valmistada. Taheti luua midagi, mis muudaks selle kuulamise kõrvale paremaks, mida oleks hea kuulata, ilma et peaks kõrvu kinni katma. Eesti keel muudab ka raamatu lugemise meeldivamaks, kui mõttes loed sõnu kokku, mis kõlavad peas nagu helisev muusika, kuid ilma lauluta.
Mina hoian eesti keelt ilusana, kui kasutan vähem või ei kasuta üldse kõrvu kriipivaid sõnu. Ja kui suhtlen rohkem eesti keeles. Hoolivuse rohkema väljapaistmise pärast huvitun eestlaste oma teoste lugemisest.
Eesti keel oleks veel kaunim ja kõlavam, kui peale minu oskaksid teisedki eesti rahvusest inimesed seda austada ning lausuksid ka välismaal mõne sõna võõramaa rahvaste juuresolekul eesti keeles, tõestamaks, et eesti keele kõla paneb inimesi tahtma aina rohkem meie keelt kuulama ja tundma õppima.
Keele rikastamiseks oleks vaja rohkem selle ala tundjaid, kes on tõeliselt huvitatud saavutama midagi meeldejäävamat ja mis võiks kaasa haarata palju inimesi keelest hoolima ja seda austama.
Ilus ja kõlav luuletus võiks haarata inimesi luuletuse endaga kaasa mõtlema. See võiks jääda hea väljenduse ja huvitava sisu poolest meelde, seda võiks aina uuesti ja uuesti lugeda ning selle võiks isegi oma lihtsuse pärast pähe õppida.
Eesti kunstnikele tasuks südamele panna, et peale ilusate piltide võiks joonistada ka eesti inimest kõlavat ja ilusat keelt rõhutamas, mis näitaks, et eesti keel ja selle kõlavus on enamatki väärt kui ainult kuulamist.

Prii kirjand "Eesti keele ilu ja kõla"

Prii, 9.b
Igal inimesel on oma emakeel ja maailmas on keeli tohutult palju. Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega.
Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonda, niisamuti nagu soome ja ungari näiteks. Eesti keel omakorda jaguneb mitmeks murdeks, mis teevad selle keele nii eripäraseks. Eesti keelt on samuti nimetatud ka maailmas üheks ilusamaks keeleks, järgnedes itaalia keelele, mida nimetatakse maailma ilusaimaks keeleks.
Mis teeb eesti keele nii ilusaks ja kõlavaks? Sellele küsimusele vastamine võib esmapilgul tunduda raske, aga tegelikult on see midagi, mis peitub iga inimese südames, ja see on just emakeel. Meie emakeele kõla ja lihtsus – see on selge nagu sulavesi, mis kevadel taas ellu ärkab.
Eesti keele väljakujunemine on olnud väga aeganõudev protsess, kuid me oleme jõudnud punkti, kus meile võib tunduda, et nii see keel ka jääb. Aga see ei ole kaugeltki nii, sest inimesed ei oska oma emakeelt üldse nii hästi, kui nad arvavad, seega paljud sõnad võetakse muudest keeltest. Palju kirja- ja hääldamisvigu kulub mällu ja õige sõna ununeb sootuks.
Meie oleme samasugused eesti keele hoidjad ja arendajad, kui seda oli Johannes Aavik omal ajal. Meie peame oma keelt hoidma ja säilitama sellisena, nagu see oli, on ja jääb. Mina õpin eesti keele tunnis nii hoolega, kui saan, sest teist õigekirja ja kirjanduse õppimise võimalust mul ei ole. Muidugi me võime ise ka õppida – kuskilt, kus see info ei pruugi olla nii kindel.
Eesti keeles on luule nagu ime, see kõlab nii ilusalt ja sõnad lausa sulavad su kõrvus.
Eesti keeles on nii tohutult palju sõnu, et neid ei saagi kindlalt üle lugeda. Meie keele teevad veel eriliseks 14 käänet, mida on väga palju, võrreldes teiste keeltega.

Eesti keele projekti lõpuüritus lastekirjanduse keskuses

Ristiku Põhikooli õpetajad Juta Ehasalu, Triin Heinsalu, Reet Paldrok, Eve Reisalu, Piret Joalaid ning huvijuht Birgit Päri korraldasid juba teist aastat tasandusklasside õpilastele eesti keele teemalise omaloominguvõistluse. 

Eelmisel aastal oli see mõeldud Tallinna õpilastele ning kandis pealkirja „Kuidas hoian eesti keelt ja kombeid”, tänavu olid lisaks oodatud osalema ka Harjumaa tasandusklasside õpilased ning võistluse pealkiri oli „Eesti keele ilu ja kõla”.
Möödunud sajandi 20. aastatel kirjutas keelemees Johannes Aavik: „Ikka rohkem ja rohkem veendun, et keele ja kirjanduse vahel on lahutamatu ja saatuslik suhe ja et halva, vigase, ebajärjekindla, sõnavaese, labase, hõreda, peenuseta ja mitte-osatud kirjakeelega, nagu meil praegu Eestis, ei või olla klassilist luule kirjandust…”

Johannes Aavik uskus, et „selle ilusa luule ning stiili lootuses maksab eesti keele rikastamiseks ja peenendamiseks kyll vaeva näha”. Aavik pidas kõige olulisemaks keele kui terviku ilu, võimalusterohkust ja kõlavust, sellest ka tänavuse joonistamis- ja kirjutamisvõistluse teema „Eesti keele ilu ja kõla”.Teemat aitasid lahti mõtestada järgmised küsimused:
• Miks (mille poolest) on eesti keel ilus ja kõlav?
• Kuidas võis eesti keel nii ilusaks saada?

• Kuidas mina hoian eesti keelt ilusana?

• Mida teha, et eesti keel oleks veel kaunim?
• Kas ja kuidas peaks keelt rikastama?

• Missugune võiks välja näha ilus ja kõlav luuletus?

• Kuidas kujutada eesti keelt ja/või selle ilu kunstis?

Võistluse võidutööd valiti välja 18 kirjutise 13 joonistuse hulgast. 

Tore, et oli luuletusi ja ka üks muinasjutt (kuidas sündis o-täht).

Kirjutisi ja kunstitöid hinnati eraldi kolmes kooliastmes. Kõik tublimad joonistajad ja kirjutajad said ka võimaluse tasuta külastada Coca-Cola Hellenic Eesti külastuskeskust ja villimistehast ning osaleda võistluse lõpupeol lastekirjanduse keskuses.

Omaloominguvõistlust toetasid Coca-Cola Hellenic Eesti, Põhja-Tallinna valitsus, kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Võistluse koduleht asub aadressil http://emakeel.synthasite.com/.

Logo autor Reet Paldrok.
Fotod tegi Eve Reisalu.

Looduskirjandite üritus

Tallinna Looduskaitse Selts andis 2009. aasta kevadel korraldatud esseevõistluse „Kodulinna puu” eest välja auhinnad mitmele Tallinna koolile.
Üritus toimus 11. mail Rahvusraamatukogus.
Meie õpilastest väärisid autasuraamatud Linda, Svea (9.a kl) ja Mailis (8.a kl),  Tänusõnad öeldi ka juhendanud õpetajale - Piret Joalaidile.

Vaata siit.

Sain kingituseks raamatu "Väike ravimtaimeraamat".

Seinaleht 2009. aasta võistlustöödest

Panin seinalehele üles 2009. aasta võistlustöid.

Ühele poole looduskirjandivõistluse "Minu lemmikpuu linnas" tööd ja teisele poole võistluse "Kool, kus lugemine loeb" võistluse omad.

Ülespanekul aitasid Mailis ja Kristiina.

Looduskirjandi võistluse auhinnatud

Looduskirjandivõistlusel "Minu lemmikpuu linnas" said ära märgitud Mailise, Linda ja Svea kirjandid.

Eksamid lähenevad

Eksamid lähenevad küll, aga see tundub rohkem minu mure olevat.

Kõik mu neli klassi teevad sel aastal eksami: kaheksandad ülemineku- ja üheksandad lõpueksami.

Ise ei lase nad enamikus end sellest häirida: eesti keel on nii lihtne, et seda osatakse ka ilma õppimata? Mina ei jaga seda arvamust.

Aga no eks me näe!

Korrapidaja puhastas tahvlit

8. klassi poiss puhastas tahvlit.

Ei ole eriti ilus?

Õpilaste tööd looduskirjandite võistlusele

Saatsin seitsme õpilase tööd looduskirjandivõistlusele "Minu lemmikpuu linnas", mille korraldas Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna Selts.

Paremad tööd kirjutasid Mailis, Malriin, Andres, Andra, Svea, Linda ja Kristi.