2011. aasta II poole teatriskäigud
14 aastat tagasi
teisipäev, 26. oktoober 2010
neljapäev, 21. oktoober 2010
kolmapäev, 1. september 2010
Oma klassi blogi
Tegin oma klassile blogi, see on ilmselt üks paremaid võimalusi infot anda.
Blogi on siin: http://sikupilli55.blogspot.com/
Blogi on siin: http://sikupilli55.blogspot.com/
esmaspäev, 30. august 2010
Väärtusõppe koolitus
Pärast õppenõukogu oli väärtusõppe koolitus, koolitaja Villu Mengel, külaline Anu Virovere.
Keskendumine, meenutamine, mõtlemine, arutlemine, rühmaöö.
teisipäev, 24. august 2010
esmaspäev, 23. august 2010
neljapäev, 3. juuni 2010
Kirjandustund kirjanikuga
1. juunil käis meie koolis emakeeleõpetajate seltsi ja kirjanike liidu ühisprojekti "Kirjandustund kirjanikuga" raames esinemas Doris Kareva.
See projekt sai alguse juba vist aasta tagasi. Iga kool pidi saama ühe kirjaniku. Ma ei osanud tollal kedagi kindlat küsida, sestap esitasin mitu nime. Mõni aeg tagasi tuli rõõmustav teade, et meie saame kohtuda Doris Karevaga.
Kui Kareva oleks pidanud tõepoolest kirjandustundi läbi viima, oleks ta lasknud õpilastel kirjutada kirjandi “Kas maailm on õiglane?”. Küsinud seda saalis olnud 6.–9. klasside õpilastelt, sai ta vastuseks ei. See ongi üks põhjus, miks otsustas Doris nelja-aastaselt kirjanikuks hakata – selgitada, kui palju on maailmas ebaõiglust.
Kohtumise alustuseks kõlas Margus Vaheri plaadilt Doris Kareva tekstile “Lõpp” kirjutatud lauluga, seejärel kuulsime autori ettekandes seni ilmumata luuletust “Ballaad vabast vaimust”.
Kareva ongi tuntud peamiselt luuletajana, aga pärast seda, kui kirjastus Pilgrim palus tal kirjutada kogumikku “Uued eesti muinasjutud” kaks lugu, on ta veel muinasjutte loonud. Meie saime kuulda kaht: “Käärid ja Viil” ning “Laisk poiss”. Loodetavasti saab neid ja teisigi lugeda varsti raamatust, mis peaks plaani kohaselt ilmuma aasta lõpus.
Kahe muinasjutu vahel ja kohtumise lõpetuseks kuulasime plaadilt Margus Vaheri esituses laulu “Üle kuristiku”, mille sõnad on samuti Doris Kareva looming.
Lapsed kuulasid kogu tunni hiirvaikselt. Oli suurepärane tund. Lummav.
See projekt sai alguse juba vist aasta tagasi. Iga kool pidi saama ühe kirjaniku. Ma ei osanud tollal kedagi kindlat küsida, sestap esitasin mitu nime. Mõni aeg tagasi tuli rõõmustav teade, et meie saame kohtuda Doris Karevaga.
Kui Kareva oleks pidanud tõepoolest kirjandustundi läbi viima, oleks ta lasknud õpilastel kirjutada kirjandi “Kas maailm on õiglane?”. Küsinud seda saalis olnud 6.–9. klasside õpilastelt, sai ta vastuseks ei. See ongi üks põhjus, miks otsustas Doris nelja-aastaselt kirjanikuks hakata – selgitada, kui palju on maailmas ebaõiglust.
Kohtumise alustuseks kõlas Margus Vaheri plaadilt Doris Kareva tekstile “Lõpp” kirjutatud lauluga, seejärel kuulsime autori ettekandes seni ilmumata luuletust “Ballaad vabast vaimust”.
Kareva ongi tuntud peamiselt luuletajana, aga pärast seda, kui kirjastus Pilgrim palus tal kirjutada kogumikku “Uued eesti muinasjutud” kaks lugu, on ta veel muinasjutte loonud. Meie saime kuulda kaht: “Käärid ja Viil” ning “Laisk poiss”. Loodetavasti saab neid ja teisigi lugeda varsti raamatust, mis peaks plaani kohaselt ilmuma aasta lõpus.
Kahe muinasjutu vahel ja kohtumise lõpetuseks kuulasime plaadilt Margus Vaheri esituses laulu “Üle kuristiku”, mille sõnad on samuti Doris Kareva looming.
Lapsed kuulasid kogu tunni hiirvaikselt. Oli suurepärane tund. Lummav.
laupäev, 10. aprill 2010
laupäev, 27. veebruar 2010
Lastega Tartus teatris
Osalen oma õpilastega jõudu mööda Lugemisühingu projektis "Lugeda on mõnus" ja käisime reedel selle raames 5. klassi õpilastega Tartus teatris.
Lavastuse kohta vaata siit: http://www.vanemuine.ee/kuidas-kuningas-kuu-peale-kippus
neljapäev, 18. veebruar 2010
pühapäev, 14. veebruar 2010
Kolmanda veerandi viie nädala kirjalikud tööd
Ohoo, juba viis nädalat kolmandast veerandist läbi!
Juhtkond uurib, miks õpetajad peavad vabast ajast töötama.
Kirjutan nüüd üles, missuguseid kirjalikke töid oleme teinud ja mida tuleb siis vabast ajast kõigepealt koostada ning seejärel kontrollida, parandada ja hinnata.
1. nädal, 11.–15. jaanuar 2010
5. kl eesti k kt nr 4: suur-väike algustäht
5. rü eesti k kt nr 4: suur-väike algustäht
5. kl kirj loovtöö: "Minu koolivaheaeg"
2. nädal. 18.-22. jaanuar 2010
9. kl kirj tk: ärkamisaeg (2 klassi)
5. kl kirj tk: rahvaluule
5. kl eesti k tk:
9. kl eesti k tk: nimi- ja omadussõnatuletus (2 klassi)
5 rü kirj tk: rahvaluule
3. nädal, 25.-29. jaanuar 2010
9. kl kirj kt: Jakobsoni kõne (2 klassi)
4. nädal, 1.-5. veebruar 2010
9. kl kirj vihikud koduse tööga (2 klassi)
5. rü eesti k tk: käänd-, pöörd- ja muutumatud sõnad
9. kl kirj lk: loetud noorteromaan
5. kl lk: "Agu Sihvka"
9 kl tk: tegu- ja määrsõnatuletus (2 klassi)
9. kl kirj järeltööd
5 rü kirj tk: muinasjutu tunnused
5. nädal, 8.-12. veebruar 2010
9. kl kirj töövihik koduste töödega (2 klassi)
5. kl kirj: muinasjutu tunnused
5. kl eesti k: äpardunud tk uuesti: käänded ja käänamine
5. kl kirj tk: muinasjutu tunnused
9. kl eesti k kt: sõnamoodustus
9, kl eesti k kirjand: "Minu hobid"
Lisaks
1. nädalal
tuli vastata mingi uuringu küsimustele, mida õppejuhataja edastas
koostada ühele 9. kl õpilasele individuaalne vastamise plaan
kooli riskianalüüsi küsimustiku täitmine
2. nädalal
õppenõukogu
emakeelepäeva ettevalmistuse algus
3. nädalal
LAHTISE TUNNI ETTEVALMISTUS terve päev – täiesti ilma asjata
emakeelepäeva mõtete kogumine
4. nädalal
9. klassidele uue lugemise otsimine ja vormistamine, vt http://lugemiselamused.wikispaces.com/9.+kl+lugemine
sisekontrolli raames lahtine tund
LOMi projektiga seotud teatrisõidu korraldamine, vt http://www.lom.edu.ee/Kymme/pohi.html
5. nädalal
küsitlus koolitoidu kohta
5. klassile uue lugemise otsimine ja vormistamine, vt http://lugemiselamused.wikispaces.com/5.+kl+lugemine
5. klassile uue lugemise otsimine ja vormistamine, vt http://lugemiselamused.wikispaces.com/5.+kl+lugemine
Argo kirjastusest eksamibrošüüride toomine
riskianalüüsi täiendavate küsimustega tegelemine
laupäev, 13. veebruar 2010
kolmapäev, 10. veebruar 2010
Eksamibrošüüre toomas
Tõin kirjastusest Argo üheksandikele eksamibrošüürid ära.
Ei ole ju ka minu töökohustus, aga ei saa ju lasta raamatukoguhoidjal raskeid pakke käe otsas koju Viimsisse ja sealt jälle kooli tagasi tassida.
See ei ole virisemine, vaid paratamatuse nentimine.
reede, 18. detsember 2009
Raamatuid toomas
Tõin koolile tellitud raamatud Tiritammest ära.
Terve nädala tegelesin sellega, et otsida koolile häid, aga odavaid raamatuid. Ühe portsu saime Tiritammest, teise Tänapäevast. Tiritamme raamatud on "keskmisele koolieale" ehk 5.-6. klassi omadele, Tänapäevast võtsin neli noorteromaani. Abiks ikka.
Viiendike muinasjutud võistlusele
Saatsin täna neli viiendike muinasjuttu Sten Roosi võistlusele.
Üheksandikud on liiga vanad, et osaleda, viiendikud ei oska veel aga hästi kirjutada. Paaril õpilasel oli aidanud vanem kirjutada, neid ei saanud kuidagi esitada, aga läkitasin Haapsallu Marie ja Mattiase ning Jan Eriku ja Oliveri muinasjutud.
Tähtis on ju osavõtt!
esmaspäev, 30. november 2009
Ristiku kooli elu viiendike meelest
Viiendikud kirjutasid reedel ilma minuta oma kooli elust:
Martin: Meie koolis on enamasti rahulikud lapsed. Meie kool on puhas alati, aed on puhas. Töökas koristaja. Meie koolis on rahulikud õpetajad, seletavad kõik läbi ja mina olen sellega väga rahul. Meie koolis on söökla juures kätepesuseepi ja meil on söökla ukse peal silt PESE KÄSI ja ma arvan, et see mõjub hästi.
Joosua: Meie kooli elu on põnev ja huvitav, vahest tehakse ägedaid üritusi. Hea on see, et antakse vähe õppida ja antakse armu vahel, kui oled pahandust teinud.
Hendrik: Meie koolielu on hea. Head õpetajad ja range direktor ja head klassikaaslased teevad koolielu heaks.
Marie: Meie kooli elu on hea. Mulle meeldivad kooli söök, õpetajad ja tunnid.
Martin: Meie koolis on enamasti rahulikud lapsed. Meie kool on puhas alati, aed on puhas. Töökas koristaja. Meie koolis on rahulikud õpetajad, seletavad kõik läbi ja mina olen sellega väga rahul. Meie koolis on söökla juures kätepesuseepi ja meil on söökla ukse peal silt PESE KÄSI ja ma arvan, et see mõjub hästi.
Joosua: Meie kooli elu on põnev ja huvitav, vahest tehakse ägedaid üritusi. Hea on see, et antakse vähe õppida ja antakse armu vahel, kui oled pahandust teinud.
Hendrik: Meie koolielu on hea. Head õpetajad ja range direktor ja head klassikaaslased teevad koolielu heaks.
Marie: Meie kooli elu on hea. Mulle meeldivad kooli söök, õpetajad ja tunnid.
Osaleme projektis "Lugeda on mõnus" (LOM) ja panin need jutud sinna foorumisse üles.
teisipäev, 24. november 2009
neljapäev, 19. november 2009
Hea sõna
Sain täna teada, et kuu aega tagasi minu lahtises tunnis käinud eripedagoogid olid saatnud minu kohta kiitva hinnangu. See teeb rõõmu.
Tore olnuks seda varem teada kui kuu aega hiljem, aga parem hiljem kui mitte kunagi.
neljapäev, 22. oktoober 2009
Tunnustus
Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul kiidetakse õpetajaid.
On olemas lausa veebileht: http://opetajakuu.ee/
Sinna kirjutas üks mu endine õpilane minust nii:
"Õpetaja Joalaid on väga hea ja lahe õpetaja. Kurjaks ainult ei soovitaks teda ajada. Mina vähemalt sain tema kirjanduse ja eesti keele tundides hästi hakkama.Tema tunnid ei olnud kunagi igavad. Praegu ma tunnen isegi ta tundidest puudust. Lahke ja tore õpetaja, kes aitab palju. Tema tundidest õppisin ma lausa väga palju eluks vajalikku."
http://opetajakuu.ee/index.php?option=com_easybook&view=easybook&Itemid=6
On olemas lausa veebileht: http://opetajakuu.ee/
Sinna kirjutas üks mu endine õpilane minust nii:
"Õpetaja Joalaid on väga hea ja lahe õpetaja. Kurjaks ainult ei soovitaks teda ajada. Mina vähemalt sain tema kirjanduse ja eesti keele tundides hästi hakkama.Tema tunnid ei olnud kunagi igavad. Praegu ma tunnen isegi ta tundidest puudust. Lahke ja tore õpetaja, kes aitab palju. Tema tundidest õppisin ma lausa väga palju eluks vajalikku."
http://opetajakuu.ee/index.php?option=com_easybook&view=easybook&Itemid=6
neljapäev, 15. oktoober 2009
reede, 2. oktoober 2009
Rasked reeded
Sel õppeaastal on mul väga rasked reeded.
Kõigepealt juba sellepärast, et mul on siis pikk päev – kuus tundi järjest. No neljapäev on ka päris raske (isegi seitse tundi järjest ja kridoris korrapidamine), aga reedel on viimane tund ühe väga keerulise poisiga.
See pole mitte too, kes mulle ägedusehoos kallale tuli, vaid üks teine, aga samuti väga äge viiendik. Ta on üksinda rühmas ja teda ei lasta garderoobist üksi kaugemale liikuda, sest ta võib teel klassi mitu pahandust korda saata. Ja on saatnudki.
Sel seedel kulus mul veerand tundi meie kirjandustunnist tema rahustamisele, veerand tundi saime kenasti tööd teha ja viimane veerand tundi tuli jälle teda rahustada.
Tundi tulles hakkas poiss südamest ja vihaga nutma, sest talle oli tema sõnul ülekohut tehtud. Mind on hoiatatud, et teda ei tasu tõsiselt võtta, aga millegipärast ma arvan, et tal oli tõsi taga, ta ei näidelnud. Kardan, et temasse suhtutaksegi nii, et kui mingi jama on, siis on tema süüdi. Mina püüan võtta teda (ja kõiki teisi õpilasi) puhta lehena ja eeldades, et inimene on loomult hea (mis sest, et laisk :-)). Eks hea sõna võidab võõra väe, nagu just viiendas klassis õppisime.
Kui ta oli rahunenud, siis tegime super kenasti tööd. Õnneks on ta arukas poiss.
See kestis paraku ainult veerand tundi, sest ta ei jaksanud enam. Ta ei suudagi kaua paigal olla ja keskenduda. Püüdsin teda veel rahustada ja mingit tööd teha. Vahelduva eduga see õnnestus ka.
Niisiis lõpeb mul reede suure pingutusega: veena, meelita, kavalda, ole diplomaat, läbirääkija, siis katsu ka õpetada ja hinne välja võluda, ole valvas, mis järgmisena juhtuda võib jne jne. Riidlemise, kärkimise, ähvardamise või muu sellisega ei saavuta muud kui vastupidist efekti.
Kõigepealt juba sellepärast, et mul on siis pikk päev – kuus tundi järjest. No neljapäev on ka päris raske (isegi seitse tundi järjest ja kridoris korrapidamine), aga reedel on viimane tund ühe väga keerulise poisiga.
See pole mitte too, kes mulle ägedusehoos kallale tuli, vaid üks teine, aga samuti väga äge viiendik. Ta on üksinda rühmas ja teda ei lasta garderoobist üksi kaugemale liikuda, sest ta võib teel klassi mitu pahandust korda saata. Ja on saatnudki.
Sel seedel kulus mul veerand tundi meie kirjandustunnist tema rahustamisele, veerand tundi saime kenasti tööd teha ja viimane veerand tundi tuli jälle teda rahustada.
Tundi tulles hakkas poiss südamest ja vihaga nutma, sest talle oli tema sõnul ülekohut tehtud. Mind on hoiatatud, et teda ei tasu tõsiselt võtta, aga millegipärast ma arvan, et tal oli tõsi taga, ta ei näidelnud. Kardan, et temasse suhtutaksegi nii, et kui mingi jama on, siis on tema süüdi. Mina püüan võtta teda (ja kõiki teisi õpilasi) puhta lehena ja eeldades, et inimene on loomult hea (mis sest, et laisk :-)). Eks hea sõna võidab võõra väe, nagu just viiendas klassis õppisime.
Kui ta oli rahunenud, siis tegime super kenasti tööd. Õnneks on ta arukas poiss.
See kestis paraku ainult veerand tundi, sest ta ei jaksanud enam. Ta ei suudagi kaua paigal olla ja keskenduda. Püüdsin teda veel rahustada ja mingit tööd teha. Vahelduva eduga see õnnestus ka.
Niisiis lõpeb mul reede suure pingutusega: veena, meelita, kavalda, ole diplomaat, läbirääkija, siis katsu ka õpetada ja hinne välja võluda, ole valvas, mis järgmisena juhtuda võib jne jne. Riidlemise, kärkimise, ähvardamise või muu sellisega ei saavuta muud kui vastupidist efekti.
neljapäev, 1. oktoober 2009
E-õpetaja
Sain Tallinna Haridusametilt tunnustuse "E-õpetaja 2009". E-õpetaja tiitli sai kokku kolm inimest.
Vastuvõtt oli raekojas. Tunnustati aasta õpetajaid
(meie koolist Ave Loigu), e-õpetajaid, innovaatilisi õpetajaid (samuti 3) ja noori õpetajaid.
Kõnet pidasid abilinnapea Kaia Jäppinen, haridusameti juhataja Andres Pajula ja Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu esimees Evi Veesaar. Jäppineni kõne oli igav ja ääretult tuimalt ja monotoonselt maha loetud.
Muusikalisi vahepalasid esitas üks neiu klaveri saatel. Mõnus muusika oli, midagi džässilikku, mulle meeldib selline, umbes nagu Helin-Mari Arder teeb.
Pärast ootas kõrvalruumis rikkalik laud.
Vaata ka siit.
Teine pilt pärit Tallinna haridusameti lehelt. Haridusameti pildid on siin.
Lapsed joonistasid õpetajaid
Oktoober on hea õpetaja kuu. Sel puhul joonistasid õpilased häid õpetajaid.
Üks viienda klassi poiss joonistas mind. Olen selle pildi üle väga rõõmus, sest olime eelmisel tunnil temaga veidi riidu läinud ja vahetunnis ära leppinud. See poiss tuli meie kooli sel aastal ja ta olevat väga rahul.
Viienda klassi joonustused.
esmaspäev, 21. september 2009
"Kasvatuskomisjoni" koosolek
Meie koolis on sel aastal üks teemasid hea käitumine.
Õpetajad on ka kasvatajad. Selleks loome käitumisjuhendi ehk reeglid.
Koosolekul osalesid ainekomisjonide esimehed ja tugispetsialistid. Nüüd peame ainekomisjonides alusdokumenti arutama ja täiendama-parandama, et see direktsioonile esitada.
Jah, käitumine on alla igasugust arvestust ja miskit tuleb ette võtta.
Õpetajad on ka kasvatajad. Selleks loome käitumisjuhendi ehk reeglid.
Koosolekul osalesid ainekomisjonide esimehed ja tugispetsialistid. Nüüd peame ainekomisjonides alusdokumenti arutama ja täiendama-parandama, et see direktsioonile esitada.
Jah, käitumine on alla igasugust arvestust ja miskit tuleb ette võtta.
reede, 18. september 2009
Viiendikud märatsevad jälle
Viiendikel oli kehv nädal. Täna oli eilne peksja küll rahulik, aga see-eest esines kaks teist poissi.
Üks viienda klassi poiss mossitas pingis, ei tõusnud tunni alguses püstigi, vaid loopis õppevahendeid suure hooga põrandale laiali, peaaegu oleksin pihta saanud. Läksime klassiga raamatukokku kirjandustundi tegema, et seal teatmeteoste kasutamist harjutada, too poiss aga ei tulnudki pingist välja.
Viimases tunnis laamendas üks rühmaõppe viiendik. Virutas koolikoti keset klassi maha ja karjus, et tema ei viitsi. Eks tuli teda rahustama hakata. Pool tundi läks vahelduva eduga selle peale. Iga natukese aja peale huilgas, et ei viitsi jne. Katsu siis tööd teha, niigi tal üks keele- ja üks kirjandustund nädalas.
Üks viienda klassi tüdruk hakkas raamatukogus nutma, sest ta ei osanud võõrsõnade leksikonist sõnu otsida. Selge see – keegi ei osanud, selleks me sinna läksimegi ju.
Õpetaja peab igal hetkel igasugusteks äärmusteks valmis olema ja kogu aeg rahustama, lohutama, veenma, meelitama, innustama ja mida tahes. 45 minutit järjest umbes kuus korda päevas.
Üks viienda klassi poiss mossitas pingis, ei tõusnud tunni alguses püstigi, vaid loopis õppevahendeid suure hooga põrandale laiali, peaaegu oleksin pihta saanud. Läksime klassiga raamatukokku kirjandustundi tegema, et seal teatmeteoste kasutamist harjutada, too poiss aga ei tulnudki pingist välja.
Viimases tunnis laamendas üks rühmaõppe viiendik. Virutas koolikoti keset klassi maha ja karjus, et tema ei viitsi. Eks tuli teda rahustama hakata. Pool tundi läks vahelduva eduga selle peale. Iga natukese aja peale huilgas, et ei viitsi jne. Katsu siis tööd teha, niigi tal üks keele- ja üks kirjandustund nädalas.
Üks viienda klassi tüdruk hakkas raamatukogus nutma, sest ta ei osanud võõrsõnade leksikonist sõnu otsida. Selge see – keegi ei osanud, selleks me sinna läksimegi ju.
Õpetaja peab igal hetkel igasugusteks äärmusteks valmis olema ja kogu aeg rahustama, lohutama, veenma, meelitama, innustama ja mida tahes. 45 minutit järjest umbes kuus korda päevas.
Tellimine:
Postitused (Atom)
